Kuna tavasigarettide suitsetamine on muutunud ebapopulaarseks, on lühikese ajaga turule toodud palju uusi alternatiivseid tubakatooteid, millega inimeste sõltuvusest jätkuvalt kasu lõigata.
Uute toodetega käib kaasas ka palju teadmatust ja valeinfot, mistõttu ei oska inimesed neid karta. Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu lükkab ümber enamlevinud müüdid.
Müüt: e-sigaret või huuletubakas on head alternatiivid sigarettidest loobumiseks.
Tõde: nikotiinil on kahjulik tervisemõju, olenemata millisel kujul seda tarvitatakse.
Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mille toimel kujuneb narkootilistele ainetele omane sõltuvus. E-sigareti kasutajad võivad võrreldes sigareti suitsetajatega tarbida enese teadmata veelgi rohkem nikotiini, kuna e-sigaretist jätkub kauemaks kui tavalisest sigaretist. Kui ühes sigaretis on kuni 1 mg nikotiini, siis ühes milliliitris e-sigareti vedelikus on lausa kuni 20 mg nikotiini.
Suitsetamisega võrreldes on huuletubaka tarvitamisel risk nikotiinist sõltuvusse jääda 2–4 korda suurem. Kuna huuletubakas on limaskestaga otseses kontaktis, jääb nikotiin inimese organismi kauemaks ning selle tase on ühtlasem kui tavasigarette suitsetades. Samuti on tõenäoline, et kehasse jõuab sel viisil rohkem nikotiini. Mida nooremana alustada huuletubaka tarvitamist, seda kiiremini ja tugevamalt kujuneb välja nikotiinisõltuvus ning seda raskem on loobuda selle tarvitamisest. Seega asendades tavalised sigaretid e-sigarettide või huuletubakaga, vahetad lihtsalt ühe tervistkahjustava harjumuse teise vastu.
Müüt: tubaka- või nikotiinitoodete tarvitamine rahustab meelt ja pakub pingetele leevendust.
Tõde: nikotiin hoopis ergutab närvisüsteemi ja suurendab stressitaset.
Nikotiin on stimulant, mis ergutab närvisüsteemi ja kogu keha aktiivsust muutes meid seeläbi ärevamaks. Nikotiini tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi ja võib kutsuda esile ärevus-, tähelepanu- ja keskendumishäireid. Eriti ohtlik on nikotiin noortele – inimese aju areneb kuni 26. eluaastani ja nikotiin mõjutab just seda ajupiirkonda, mis vastutab tähelepanu, mälu, õppimise, meeleolu ja impulsside kontrolli eest. Nikotiinist loobumisel paraneb märkimisväärselt ajutegevus, kasvab erksus ja keskendumisvõime. Samuti paraneb mälu ning kaovad mõtlemist segavad peavalud.
Müüt: e-sigaretid on ohutud, kuna sisse hingatakse vaid veeauru.
Tõde: e-sigaretid sisaldavad erinevaid tervist kahjustavaid mürgiseid aineid.
E-sigaret ehk veip kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. Sarnaselt tavasigaretiga sisaldab e-sigaret tervisele ohtlikke aineid ja selle tarvitamine võib põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. E-sigareti vedelikud võivad olla nikotiiniga või ilma. Nikotiini sisaldavad e-sigareti vedelikud on ohtlikud, kuna nikotiin ise on närvimürk, mis tekitab sõltuvust.
Kuid ohutud ei ole ka nikotiinivabad e-sigaretid. E-sigareti sisse hingatavas aerosoolis leidub näiteks glütserooli, propüleenglükooli, formaldehüüdi, atseetaldehüüdi, arseeni ja atsetooni. Tegu on erinevate kemikaalidega, mida kasutatakse ka keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstuses. Need on ohtlikud ained, mis võivad sissehingamisel põhjustada mürgistusi ja pahaloomulisi kasvajaid.
Lisaks sisaldab e-sigareti aerosool raskmetalle nagu plii, tsink, alumiinium, nikkel ja tina, mis on samuti sissehingamisel tervisele kahjulikud ja võivad viia vähi tekkeni. Toksilised on ka e-sigareti vedelikes sisalduvad maitse- ja lõhnaained, mis võivad kahjustada inimese veresoontes paiknevaid rakke ning südame tööd.
Müüt: e-sigareti suitsetamine kõrvalseisjaid ei mõjuta.
Tõde: e-sigaretid on kahjulikud ka kõrvalseisjatele, kes hingavad sisse e-sigareti kasutaja väljahingatud aerosooli.
Uuringud kinnitavad, et e-sigarettide tarbimisel väljahingatav aerosool sisaldab mitmesuguseid mürgiseid aineid ja nikotiini. E-sigareti aerosoolist on leitud metallide peenosakesi, näiteks rauda, hõbedat, tina, niklit, alumiiniumit, vaske, pliid ja kroomi. Järelikult on ka e-sigareti passiivne suitsetamine ohtlik.
Nii suitsetamisel kui ka veipimisel eraldub ohtlikke aineid ka ümbritsevasse keskkonda. Seega oht kõrvalseisjatele ei piirdu ainult vahetult sisse hingatavate ainetega, vaid jätkub ainete ladestumisel keskkonda.
Ära lase end eksitada! Milline on nende kõlavate sõnade tegelik tähendus?
Alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete tootjad reklaamivad end sageli sõnadega „suitsuvaba“ ja „tubakavaba“ lootes jätta mulje justkui oleks tegu sigarettidest oluliselt tervislikumate toodetega. Tegelikult sisaldavad aga kõik need tooted kahjulikke aineid, millest oleks parem täielikult loobuda.
Suitsuvabad tooted. Tegu on suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodetega, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi. Näiteks närimistubakas, nuusktubakas ja huule- ehk mokatubakas. Suitsuvabad tubakatooted sisaldavad nikotiini, mis tekitab sõltuvust, millest on väga raske vabaneda. Suitsuvabad tubakatooted on klassifitseeritud kantserogeenseteks ehk vähki tekitavaks ning teadaolevalt sisaldavad need 28 erinevat vähki tekitavat ainet.
Tubakavabad tooted. Tegu on toodetega nagu näiteks e-sigaretid ja nikotiinipadjad, mis ei sisalda tubakat, kuid võivad sisaldada nikotiini. Nikotiinipadi, mida slängis ka tupsuks või snusiks kutsutakse, on väike nikotiini, tselluloosi, lõhna- ja maitseaineid ning parabeene sisaldav kotike, mis pannakse huule alla. Sealt imendub nikotiin läbi igemete vereringesse. Nikotiin on närvimürk, mis kahjustab tervist. Lisaks põhjustab nikotiinipatjade kasutamine suu limaskesta kahjustusi nagu põletikud ja igemehaigused.
E-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. E-sigarettides kasutatakse nii nikotiiniga kui ka nikotiinita vedelikke, mis sisaldavad mürgiseid aineid nagu karbonüülühendid ja raskmetallid.
Suitsetamisest loobumiseks on üks ja hästi toimiv vahend- mitte suitsetada. Ülejäänud vahendid on enesepettusega tegelemine.