Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitas võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks Haapsalust pärit Christian Veske.
Uus volinik asub ametisse kolme kuu jooksul. „Arvestades, kui väike on Eesti elanikkond, on oluline, et me väärtustame inimesi enda ümber. Kahjuks puutuvad paljud kokku diskrimineerimise, halvustamise või ebavõrdse kohtlemisega,” ütles Veske. „Volinikuna on minu eesmärgiks töötada selle nimel, et Eesti oleks riik, kus inimesed sõltumata oma soost, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest, vanusest, võimalikust puudest, seksuaalsest sättumusest, saaksid elada täisväärtuslikku elu, kus diskrimineerimisel ei ole kohta. Soovin, et voliniku kantseleid nähakse usaldusväärse partnerina nii Eesti elanike, riigiametnike, sotsiaalpartnerite kui ka huvikaitse organisatsioonide silmis.“
„Konkurss oli tugev ja tõi kokku mitmeid väga häid eriala eksperte, kes soovisid seda olulist rolli täita. Veske kasuks rääkisid senised kogemused, kus on ta on tegelenud võrdse kohtlemise poliitikate planeerimisega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Valiku tegemisel oli väga oluline kõikide sihtrühmade arvestamine ja soov kindlustada, et erinevuste eest seismisel on hea tasakaal,“ sõnas ekspertkomisjoni tööd juhtinud sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Veske on varem töötanud erinevatel ametikohtadel Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudis (EIGE), sealhulgas juhtivatel kohtadel 2017. aastast ja selle aasta algusest instituudi esindajana Brüsselis. Valdkonnas alustas ta 2009. aastal soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialistina. Senine töökogemus võrdõiguslikkuse valdkonnas Eestis ja Euroopa Liidus on andnud talle laialdased teadmised võrdsuspoliitikatest ning väljakutsetest, mis seisavad selle valdkonna ees Eestis ja Euroopa Liidus.
Tal on bakalaureusekraad Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžist (klassiõpetaja ja inglise keele õpetaja põhikoolis) ning sotsiaalteaduse magistrikraad Tallinna ülikoolist (sotsioloogia).
Sotsiaalministeerium kuulutas avaliku konkursi voliniku ametikohale välja oktoobri alguses. Kokku oli konkursil 16 kandidaati, kellest neljaosalise protsessi lõppvooru jõudis kolm inimest. Läbida tuli dokumendivoor, struktureeritud eelintervjuud, erinevad testid ning esineda laiapõhjalise ekspertkomisjoni ees, kuhu olid esimest korda kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad. Ekspertkomisjoni kuulusid Eesti puuetega inimeste koja, võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna strateegiliste partnerite, õiguskantsleri kantselei, riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse ja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esindajad. Komisjoni juht oli ministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Veske kandideeris võrdõigusvolinikuks ka 2015. aastal.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis töötab kuus inimest.
partorgid uues kuues, seismas sotsialismi ideede eest
Paljud veel mäletavad aega, kui oli soovolinikuks Mari-Liis Sepper. Siis loendati üle kõik kantselei töötajad, kus 8-st 8 olid naised ja ega nüüdki aeg muutunud pole. Jällegi mitte ühtegi meest. Kus on soovõrdsus?
Kas veske on mees? Kas mändmaa on mees? Minuarust on seal natuke põdurad inimesed koos kõik oma soomänge mängimas ja meie maksame selle lollidemaa kõik kinni.
Soovõrdsus on ainult nende sõnades, tegelikkuses tahetakse vaid võimu ja domineerimist teiste üle ning teisitimõtlejate vaigistamist.
Haapsallased on uhked oma soovolinikust ametniku üle.
Huvitav, et millal sellele ametikohale valitakse traditsioonilise sättumusega mees? Vastus on, et mitte kunagi, ning see tõendabki asjaolu, et see ametikoht on kunstlikult tekitatud.
Vihaõhutamine väikese riiaka ja lärmaka seltskonna poolt jätkub, polnudki kaua neist kuulda…