Raamatukogude aasta kampaania „Kingi koolile raamat” kutsub üles oma raamaturiiuleid üle vaatama ja annetama kooliraamatukogudele teoseid, millest õpilastel on puudus. Kampaaniast võtab üle terve Eesti osa üle 60 kooliraamatukogu, kes on koostanud pikad nimekirja raamatutest, mida õpilased vajavad. Läänemaalt on kampaaiaga liitunud ainult üks kool – Läänemaa ühisgümnaasium.
Esimese hooga tundub kummaline. Riik eraldab kooliraamatukogudele küll raha, aga õpikute, mitte ilukirjanduse jaoks. Nüüdiskirjanduse ja uuema lastekirjanduse valik kooliraamatukogudes on ahtake või olematu, sest raha ei ole. Just sellele raamatukogude aasta algatus tugineb – aidata hädas olevaid kooliraamatukogusid. Miks siis mitte kasutada võimalust kampaania korras kogu veidigi täiendada?!
Miks on Läänemaa 15 üldhariduskoolist liitunud algatusega ainult üks kool? Lääneranna valla seitsmest koolist pole liitunud ühtegi. Aga sellepärast, et kooliraamatukogude probleem on palju laiem ja pelgalt annetustega seda ei lahenda. Jah, raha napib. Aga napib ka ruumi. Kooliraamatukogud tegutsevad tihtipeale nii ahtal pinnal, et õpikudki ei mahu riiulitele ära. Kuhu siis veel annetatud ilukirjandus panna? Tundub kujuteldamatu, et terves reas Läänemaa koolides pole kooliraamatukogu selle vanas heas tähenduses enam üldse olemas. Õpikuid haldab lisatööna mõni õpetaja ning ilu- ja uuemat lastekirjandust saab laenutada rahvaraamatukogust, kus valik on rikkalik.
Raamatukogude kaotamist põhjendavad koolijuhid ühtemoodi – pole raha, pole ruumi, pole mõtet. Kooliraamatukogud on muutunud kuuenda järgu probleemiks, millega keegi ei tegele. Jah, lugejaks sündinud lapsed loevad nagunii, aga suurem jagu ei ole lugejaks sündinud. Mida vähem laps loeb, seda raskem tal koolis on. Ta ei saa tekstist aru, jääb maha, ei suuda keskenduda. Kõik need esimese järgu mured oleksid palju väiksemad, kui lahendataks kooliraamatukogude kuuenda järgu probleem.
mõtet, film on asendanud raamatu, juba titest peale, alustades multikatest ja tselluloosi tehased on loodusele kahjulikud
Mida vähem laps loeb, seda raskem tal koolis on. Ta ei saa tekstist aru, jääb maha, ei suuda keskenduda.
Teie olete ilmekas näide!
raamatute kuhjamine raamatukokku ei pane kedagi lugema, lugema õpetamine on koolihariduse nurgakivi, sealt tuleb leida tee lugemisharrastuse juurde, luule, ilukirjanduse jne.
laps selleks lähebki , et lugemine selgeks saaks, selleks on seal õpetajad ja vastav programm ja tasemetööd