Terviseamet tuvastas Paralepa rannas ohtliku bakteri

Terviseamet tuvastas Paralepa rannas koolera vibriooni bakteri, mis võib üksikutel inimestel põhjustada oksendamist ja kõhulahtisust.

Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega, mis ei muutu epideemiliseks, kuid võib 2-3 protsendil inimestel põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige väikesed lapsed, nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle nahal on marrastusi või haavandeid.

Terviseameti sõnul on veega levivad mikroorganismid muutunud üha sagedasemateks Selle põhjuseks on nii analüüsimeetodite arenemine, kliima soojenemine kui ka üha intensiivsemaks muutuv veetransport ja inimeste liikumine. Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatele aladele, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule.

Üheks selliseks liigiks, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, on vibrioonid. Isegi tänavu juuni lõpus ja juuli alguses olnud lühike, kuid väga kuum suvi on olnud vibrioonidele soodsaks kasvutingimuseks ning hetkeseisuga on tuvastatud üksikud vibrioosi haigusjuhud. Kõikidel juhtudel oli tegemist alla aastaste lastega. Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane.

Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Sel suplushooajal on vibrioonide analüüse võetud kokku 14 mere äärsest supluskohast (Pirita, Pelgurand/Stroomi, Kakumäe, Haabneeme, Kassari, Liivalauka, Paralepa, Kuressaare, Mändjala, Pärnu Keskrand, Raeküla, Kabli, Toila ja Võsu). Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis supluskohtades.

Erinevaid vibrioone on maailmas palju. 2011 aasta seisuga on klassifitseeritud 77 liiki, millest näiteks ainult ühes ehk kooleravibrioonide hulgas on omakorda üle 200 serotüübi. Neist kooleravibriooni serotüüpidest ainult kaks põhjustavad koolerat ja koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Terviseameti poolt suplusvee seire raames võetud analüüsides ei kuulu ükski leid epideemiliste tüvede hulka, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised. Kuigi normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest, tuleks nõrgema tervisega inimestel siiski olla ettevaatlik – võimaluse korral vältida suplema minemist nahavigastuste/haavade/haiguste esinemisel ning suplusvee sisse joomist.

Kuigi terviseamet leidis supluskohtadest baktereid, on ameti andmeil 14. juulil võetud proovide järgi kõigis Läänemaa randades – Paralepas, Vasikaholmis, Väikeses viigis, Roostal, Österbys ja Dirhamis veekvaliteet hea.