Keskkonnaagentuuri andmeil on eelnevatel päevadel ja täna märgatud Lääne-Eesti soojades lahesoppides vesipükse.
Vesipüks on tornaado, mis areneb veepinna kohal. Enamasti on see keeris, mis on väga kitsas, kuid võib ka räbaldunud ja väga lai olla. Pöörlemist võib, kuid ei pruugi eemalt alati märgata. Kui selline keeris ei lasku maa- või veepinnani, nimetatakse seda lehterpilveks. Vesipüks ei koosne ainult õhust, vaid ka veest, mis on merepinnalt üles imetud.
Vesipükside tekkeks on vaja suurt vertikaalset temperatuuri gradienti õhumassi ja merepinna vahel. Lisaks peab olema õhumass ebapüsiv ja piisavalt niiske ning vaja on ka konvektsiooni, mis käivitaks mere kohal rünk- ja rünksajupilvede arengu – just nende pilvede alla tekivadki vesipüksid. Tuulenihke esinemine maapinna lähedastes õhukihtides on ka suureks boonuseks.
Eestis esineb kõige rohkem vesipükse alates juulist kuni septembrini lõpuni, sest selleks ajaks on merevesi jõudnud üles soojeneda ja tingimused vesipükside tekkeks on mere kohal head.
Ka järgnevatel päevadel võib vesipükse märgata. Mitmel pool on liikvel rünk- ja rünksajupilvi, millest viimased toovad hoovihma ja võivad põhjustada ka äikest.
