Tänavu laulavad Veskijärvel 90 kõret

Lääne Elu

info@le.ee

Kõre. Foto: erakogu

Paikades, kus RMK on juttselg-kärnkonnadele ehk kõredele sobilikke elupaiku taastanud ja hooldanud, kõlab isasloomade pulmalaul ning emasloomad on vette jätnud oma kudunöörid.

Kuigi tänavune kevad on olnud külm, on kõred sigimist alustanud ning riikliku seire käigus loendati Läänemaal Veskijärvel 90 laulvat kõre isaslooma, Pärnumaal Võidukülas 26 ja Lavassaares 12 ning Saaremaal Kuumis 10 ja Harilaiul 5.

Esimene kudunööride loendus, mida tehakse igas kõre elupaigas/seirealal kaks-kolm korda sigimisperioodi jooksul, on andnud mõnes kohas juba häid tulemusi. „Veskijärvel oleme loendanud seni juba 77 kudunööri, Võidukülas 14, Lavassaares 10 ja Kuumis 4 kudunööri,“ tõdeb kahepaiksete uurija ja riikliku seire läbiviija Riinu Rannap. Üks kudunöör tähendab üht sigivat emaslooma.

Kudu on kindlasti juurde tulemas, sest kõrede sigimisperiood on võrreldes teiste kahepaiksetega väga pikk. See algab tavapäraselt aprilli lõpus ja võib kesta jaanipäevani ning kudunööre võib lisanduda kogu selle aja jooksul.

Suurimad kõre elupaigad asuvad Läänemaal Veskijärvel ja Saaremaal Harilaiul. Kuna kõred ei suuda elada kõrge taimestikuga, näiteks roostunud või metsastatud/metsastunud aladel ning neile on väga oluline, et elupaik oleks päikesele avatud, tuleb kõredele sobilikest elupaikadest eemaldada liigset taimestikku, taastada ja puhastada sigimiseks sobilikke ajutisi väikeveekogusid (maastikulohkusid) ning seista hea selle eest, et alad konnadele sobilikena ka püsiksid.

Veskijärvel hakati kõre elupaigas taastamistöid tegema pärast 2008. aasta põlengut, mis maastiku taas lagedaks muutis ja selgus, et see sobib kõrele hästi. RMK looduskaitsespetsialisti Ants Animägi sõnul on seal töid tehtud mitmes järgus. „Veskijärvel oleme puhastatud lompe, koristanud põlendikku, juurinud kände, randaalinud luiteid ning kujundanud luidetevahelisi nõgusid sobivateks sigimisveekogudeks,“ kirjeldas Animägi.

Harilaiul on aga loendatud 6 kudunööri. Nii palju kudunööre pole seal Rannapi sõnul alates 2006. aastast, kui Harilaiul kõresid seirama hakati, loendatudki. Senine maksimum on olnud 3 kudunööri. „See näitab, et avatud ala laiendamine ehk männiistanduse likvideerimine ja sigimisveekogude rajamine, on emasloomi senisest enam sigima meelitanud,“ selgitas Rannap.

Harilaiul aga võeti maha kidur, eelmise sajandi keskpaiku luidetele rajatud männik, kokku ligi 80 hektari ulatuses ning rajati sigimisveekogusid. Animägi märkis, et enne metsastamist oli Harilaiu kõre populatsioon arvukas, kuid hääbus siis järsult. Nüüd on aga loota, et kõrede arvukus taas kasvab.

„Tänu RMK töödele nii avatud alade taastamisel ja laiendamisel kui ka kümnete väikeveekogude puhastamisel ja taastamisel, ongi kõreasurkonnad paljudes elupaikades langustrendist välja tulnud ning populatsioonid on praegu kenasti tõusutrendis. Edukaks on osutunud just suurepindalaline ja kogu kõrede elupaigakompleksi hõlmav taastamine,“ tõdes Riinu Rannap.

Eelmisel aastal tegi RMK kõre elupaiga taastamis- ja hooldustöid Läänemaal Kumari laiul, Saaremaal Kuumil, Pärnumaal Võidukülas ja Lavassaares. Tänavu jätkuvad tööd Kumari laiul ja Harilaiul ning Võidukülas.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments