Möödunud jahihooajal küttisid jahimehed Läänemaal üle 6000 uluki

Lääne Elu

info@le.ee

Metskits. Foto: Vikipeedia
Möödunud jahihooajal oli Läänemaal üks kütitumatest ulukitest metskits. Foto: Vikipeedia

Möödunud hooajal küttisid jahimehed Läänemaal 6084 ulukit, kõige rohkem küttisid jahimehed metskitsi ja parte – kumbagi 1165 isendit ja hanelisi – 1212 isendit.

Üle Eesti kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit. 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Punahirvesid kütiti üle Eesti 3195 isendit, neist Läänemaal ei kütitud ühtegi.

Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Sarnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti ka möödunud hooajal meie jahiulukiliikidest kõige enam metskitsi, kokku 24 752. Seda on siiski ligi tuhande isendi võrra vähem kui eelmisel ja ligi 6000 looma võrra vähem kui ülemöödunud hooajal.

Suurimaid ulukeid, põtru, kütiti möödunud jahihooajal kokku 5031. See arv on paarisaja isendi võrra kõrgem kui 2020/2021 jahihooajal, kuid oluliselt väiksem kui sellele eelnenud seitsmel aastal. Kuna intensiivsema küttimisega aastatel 2013–2019 langetati põdra arvukus soovitud tasemele, siis on viimasel kahel aastal enamuses jahipiirkondades põtru kütitud enam-vähem asurkonna aastasele juurdekasvule vastavas mahus.

Karu arvukus on saavutanud viimase saja aasta kõrgeima taseme ja karude tekitatud kahjud on selgelt suurenenud. See on viimasel kahel jahihooajal viinud karude küttimiskvoodid oluliselt kõrgemale kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti 85, aasta varem 92 pruunkaru. Läänemaal kütiti üks pruunkaru.

Hunte kütiti möödunud jahihooajal kokku 60, neist Läänemaal kuus. Üle Eesti on hunti kütitud möödunud jahihooajal üle kahe korra vähem kui ülemöödunud aastal, mil hundi arvukus ja huntide poolt karjakasvatusele tekitatud kahjud küündisid kümnendi kõrgeimale tasemele.

Väikeulukitest suurenes mitme eelneva aastaga võrreldes kütitud kährikkoerte, kahanes aga hall- ja valgejäneste arv. Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ning metskurvitsaid. Eelneva kümne jahihooajaga võrreldes oluliselt vähem peeti jahti kodutuvidele.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 83 285 ulukit, kellest 65 389 olid 19 erineva imetaja- ja 17 896 olid 32 erineva linnuliigi esindajad.

6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
just
1 kuu tagasi

Jänkusid on vähe, hunt hiilib juba ka iga suurema asula külje all,jäljed nähtud ning väljaheide põõsastikus samuti.

Huvitav
1 kuu tagasi

Kõige rohkem metskitsi ja parte. Hmm, kas killisid neid sellepärast, et kõht oli tühi perel või sellepärast, et kapitalism on ja saab lõputult toota ja müüa? Inimesed võiksid siia omi arvamusi kirjutada selle küsimuse kohta. Oleks lahe teada

2. kodanik
1 kuu tagasi
Reply to  Huvitav

Inimene sööb reeglina kolm korda päevas. Part ja metskits on ka täitsa söödavad. Kirjuta nüüd sina ka, kuidas sa oled elanud oma elu nii, et mitte kordagi söönud pole. Seda oleks ka lahe teada.

kirg
1 kuu tagasi
Reply to  2. kodanik

jahikirg- tapmiskirg, kollektiivne kire rahuldus

Kle
1 kuu tagasi
Reply to  kirg

Kiremine siin – nagu kukeke

Huvitav
1 kuu tagasi
Reply to  2. kodanik

Tühja kõhu pärast kütiti, pakute teie? Pakun, et päris palju konserve poeriiulitelt lendab prügimäele, nii et ei saa päris nõus olla, et jube nälg oli. See on suur vahe, kas toiduks või äriks. Seda kirjutasingi. Püüdke aru saada, palun teid!