Raimond Kaljulaid: valitsuses on tõesti juhtimiskriis

Lääne Elu

info@le.ee

Raimond Kaljulaid. Foto: Arvo Tarmula
Raimond Kaljulaid. Foto: Arvo Tarmula

Eelmise aasta lõpu ja uue alguse ülikõrged elektrihinnad ei saanud tulla valitsusele üllatusena. Arusaadav, et praegu on väga keerulised ajad. Sügisel oli Eestis tugev koroonaviiruse laine, vaktsineerimises ei saavutanud valitsus endale seatud eesmärke. Aga energiahindade kriisi oleks saanud ja tulnud ette näha.

Kui valitsus oleks alustanud toetusmeetmete väljatöötamist sügisel või vähemalt algatanud riigikantselei ja ministeeriumide ametnike tasemel vastavad arutelud ja ettevalmistused, oleksime kogu ühiskonda šokeerinud hinnatõusudeks palju paremini valmis olnud.

Sotsiaaldemokraadid on löönud häirekella septembrist alates. Sügiskuul andsime riigikogu menetlusse esimese vastavasisulise eelnõu – jätta ära 1. maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi tõus. Valitsus tuli enda vastava ettepanekuga riigikogu ette alles novembris. Veel sügisel tundus valitsuspoliitikutele täiesti asjakohane kevadel elektriaktsiisi tõsta ja sellega riigieelarvesse lisatulusid saada. Samal ajal tegime teisegi ettepaneku – vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasu maksmisest. Selle ettepaneku lükkas koalitsioon novembris tagasi.

Oktoobriks oli täiesti selge, et inimesi tuleb aidata. Üks valitsuserakondadest on viimased kuu aega igal pool korrutanud, et nad toetavad universaalseid meetmeid – lihtsamini öeldes selliseid toetusmeetmeid, mida inimene ei pea ise taotlema, vaid mis rakenduvad automaatselt.

Et anda leibkondadele, eriti aga väiksema sissetulekuga leibkondadele kohe tuge, algatasime oktoobris seadusemuudatuse, mille eesmärk oli vabastada alampalk tulumaksust. Kuidas on põhjendatud, et kiire hinnatõusu ajal võtab riik alampalga teenijatelt osa nende palgarahast tulumaksuna riigieelarvesse?

Detsembris lükati see eelnõu tagasi ja alampalga saajatelt, kellel on praegu kindlasti väga keeruline, kogutakse jätkuvalt tulumaksu, mis laekub riigieelarvesse, ja siis antakse osaliselt energiahindade kompensatsioonina inimestele tagasi. Kusjuures raha saamiseks tuleb endale selgeks teha väga keeruline toetusskeem, saata omavalitsusele arveid ja teha avaldusi. Omavalitsused on pidanud võtma tööle inimesi, et neid avaldusi menetleda.

Me ei jäta jonni. Sotsiaaldemokraadid andsid alampalga tulumaksuvabastuse eelnõu uuesti üle 10. jaanuaril ja sama ettepanekut teeme veel ja veel, kuni valitsejad hakkavad mõtlema peaga, mitte ei lähtu parteilisest südametunnistusest ning oma varasemate kümnendite maksupoliitilistest dogmadest. Viitan siin ühe juhtiva Reformierakonna poliitiku seletusele, kuidas vaestelt tulebki koguda makse, et nad ikka tunneks seost riigiga.

Nähes, kuidas valitsus ei suuda välja töötada vähegi toimivat inimeste toetamise mudelit, pakkusime välja teisegi eelnõu – Norra eeskujul välja töötatud lahenduse, mille kohaselt riik hüvitab 80 protsenti üle mõistliku hinna kerkinud elektri, gaasi ning toasooja kulude tõusust, ja seda automaatselt. Lõpuks keevitasid Reformierakond ja Keskerakond selle lihtsa ja toimiva lahenduse asemel taas kokku mingi kobarkäki, mis gaasiarvete hüvitamiseks on isegi päris hea, aga elektritarbijate poolelt jätab soovida.

Kusjuures kehtima jääb ka vana toetusskeem, mistõttu võib arvata, et vähemalt osa inimesi saab asjast nii aru, et vallamajja või linnavalitsusse enam taotlust esitama ei pea, seetõttu jääb neil raha saamata.

Mida võiksime sellest kurvast loost õppida? Esiteks, selles kriisis jäi riik hätta poliitikute tõttu, kes ei näinud juba sügisel ette, et energiahindadega on tõsine mure. Tegeleti muude asjadega.

Teiseks, endiselt ei peeta mitte millekski opositsiooni ettepanekuid. Sotsiaaldemokraadid hoiatasid valitsust korduvalt, tegime ettepanekuid, aga valitsuserakonnad vist ei tabanud, et asi on tõsine, ja märkasid minna vett otsima alles siis, kui katus oli juba leekides.

Kolmandaks, täielikult on puudu põhjamaine tava otsida tõsistes kriitilistes olukordades parlamendis võimalikult laiapindset koosmeelt. Koroonaviirusega on senised Eesti valitsused proovinud samuti ise toime tulla. Soomes, kus valitsust juhivad sotsiaaldemokraadid, võeti kohe kriisi alguses laua äärde kõigi suuremate erakondade esindajad. Saadi aru, et alanud on inimestele väga ränk katsumus ning poliitilised erimeelsused tuleb vähemalt selles küsimuses ajutiselt kõrvale jätta.

Kõik see kokku on juhtimiskriis – ainult et see pole midagi uut. Samasugune juhtimiskriis oli eelmise valitsuse ajal ja on olnud normiks juba pikemat aega. Eesti vajab ja väärib liidreid, kes suudavad juhtida oluliselt paremini. Ainult et kust neid kiiresti leida, selles on küsimus.

7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
endine haapsallane
3 kuud tagasi

Miks pole artikli juures märget, et tegemist on sisuturundusega? Tegemist on ju sotsiaaldemokraatide varjamatu reklaamiga, mille on vormistanud suhteliselt seosetuks ja faktilahjaks tekstiks ilmselgelt tähelepanuvajaduses vaevlev indiviid.

seltsimees
3 kuud tagasi

kommunismi ehitaja

Vahur Reede, saarlane
3 kuud tagasi

Paljude asjade puhul teeb Kaljulaid lubamatuid üldistusi.

Ja, ja – valitsus on paha, paha. Valitsus koosneb kahest poolest aga otsused saavad olla konsensuslikud.

Täpselt sama ju Riigikoguga – on koalitsioon ja on opositsioon. Mida te sotsid istute seal opositsioonis, kui te midagi tehtud ei saa? Täpselt sama moodi valitsuse pooled süüdistavad teineteist, et meie teeks aga teine pool ei lase. Sotsid olid ju valitsuskoalitsioonis, ei saanud hakkama. Pange pillid kotti ja minge tootvale tööle!

vot
3 kuud tagasi

kui sm. lenin uljanuvid saaks valitsuse etteotsa, küll me siis valitseks

Nimi (kohustuslik)
3 kuud tagasi

Ootan pikisilmi, millal Eesti etteotsa saavad inimesed, keda tegelikult huvitab riigi käekäik ja kes selle nimel ka tegutseda tahavad ja oskavad.

Maha libavalitsus!
3 kuud tagasi

Nüüd siis ärkate, aasta hiljem!
See käru oli sõidu alguses täitsa kummuli 🤣🤣

mutike
3 kuud tagasi

Kutsuge selgeltnägijad kui omal mõistus otsas