Erki Savisaar: ahiküttest ei pea keegi loobuma

Keskkonnaminister Erki Savisaar. Foto: Malle-Liisa Raigla

Keskkonnaminister Erki Savisaar kinnitas, et keskkonnaministeerium ei kutsu kedagi üles ahiküttest loobuma ja lükkas ümber leviva valeinfo.

Keskkonnaministeeriumi väljatöötatava toetusmeetme eesmärk pole, et inimesed enam ahju ei kütaks. Plaanitava meetmega on kavas vähendada küttest tekkivat saastet piirkondades, kus see enim mõju avaldab.

Savisaare sõnul hakatakse Euroopa regionaalarengu fondist rahastatava meetmega toetama elamute liitumist kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist, et vähendada tiheasustuspiirkondades õhusaastet. „Meede sisaldab ka toetust vanade ahjude asendamiseks vähem saastavate ahjude vastu. Tänapäeval on turul saadaval tahkel kütusel põhinevad küttekolded, kus põlemine on kõrge jõudlusega ja tõhus ning vastab heitkoguste osas rangematele eeskirjadele,“ selgitas keskkonnaminister.

Eestis on palju vanu ahje ja keskküttekatlaid, mille uutega asendamine saaste vähendamisele kaasa aitaks. Praeguse kava järgi saaks kõige varem selle aasta lõpus avatavast meetmest toetust küsida vana ahju uue, vähem saastavaga asendamiseks, aga ka näiteks vana keskküttekatla asendamiseks soojuspumbaga või siis elamu liitmiseks kaugküttevõrku. Lahendusi on erinevaid, need sõltuvad eeskätt inimese soovidest ning piirkonna eripärast.

Hõredalt asustatud piirkondadest pole ahiküttest tekkiv saaste üldjuhul probleem. „Kriisivalmiduse seisukohalt on erinevate sõltumatute kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline ning soovitus on omada kütmiseks mitmeid erinevaid lahendusi, sealhulgas nii ahjusid, pliite kui ka kaminaid,“ ütles Savisaar.

Keskkonnaministeerium töötab hetkel välja Euroopa regionaalarengu fondist rahastatavat toetusmeedet, mille eesmärk on õhukvaliteedi parandamine, säästlik energiatarbimine, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Meetme nimi on „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Plaan on toetada ligi 2000 elamut.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Logistik
2 aastat tagasi

Ostan kevadel küttepuud, laon kuuri riita, külmal ajal tassin tuppa, kütan ahjud ja pliidi, tuha tassin välja. Lasin pottsepal ka uue ahju teha. Maksis mitte vähe. Teen pidevalt tööd, et oma ca 100 m2 majas sooja saada. Elektritoetust veel küsima ei lähe. Polnud see arve midagi nii suur. Teine inimene elab oma 300-500 m2 majas, lülitab mõne elektril põhineva küttesüsteemi nuppu ja elektriarvet nähes nutab ja karjub. Peabki palju rohkem maksma, tal käed kõhu peal risti samal ajal kui mina töötan. Kas inimene peab nii suures majas elama? Mingit toetust ei ole vaja. Kes mulle küttepuude jaoks toetust annab? Kes… Loe rohkem »

Ohoh
2 aastat tagasi
Reply to  Logistik

Miks ei küsinud siis? Niisama ei tule keegi andma.

Logistik
2 aastat tagasi
Reply to  Ohoh

Pika eluea jooksul ei ole veel kerjamist ette tulnud

krõmpsluu
2 aastat tagasi

Kõige rohelisem küttematerjal on roheline ja seda kraami paistab Euroopas jaguvat.