Ahju tuleb kütta õigesti

Lääne Elu

info@le.ee

Tuli kaminas. Foto: Arvo Tarmula

Uue aasta algusest muutub kohustuslikuks vingugaasiandur, mis hoiatab pererahvast ohtliku vingugaasi leviku korral. Kuidas aga kütta ahju või kaminat, et vältida vingugaasi levimist, tagada soe tuba ja hoida küttekolle tervena?

Vingugaasi kohta öeldakse sageli nähtamatu vaenlane, sest erinevalt suitsust on vingugaas lõhnatu ja värvitu, mistõttu ka raskesti tuvastatav. Vingugaasimürgistuse sümptomid võib segamini ajada tavalise peapöörituse või kõhuviirusega, mille korral inimene saab aru, et tal on midagi viga, aga ei suuda täpselt tuvastada, mis.

„Hiljutine vingugaasi juhtumi näide pärineb lõppenud novembrikuust, kui korraliku tõmbega puhastatud ahju kütmisel suleti siiber siis, kui söed veel punaselt hõõgusid. Tulemuseks näitas vingugaasiandur toas mitmeid tunde hiljem 45 ppm, mis võib juba tekitada nõrkust ja õhupuudust,” kirjeldas Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Väldi levinumaid kütmise vigu

Kuigi kütteperioodi alguses pööravad nii Päästeamet kui ka kindlustusseltsid igal aastal tähelepanu erinevatele ohtudele ja käitumisele, siis ahju kütmise kohta levib siiani palju eriarvamusi. „Igas kodus tuleks kütmisel lähtuda eelkõige ahju või kamina spetsiifikast ja sellest, mida tootja ette näeb. Oma küttekolde kütmise spetsiifikat tasub uurida ka korstnapühkijalt või pottsepalt,“ soovitas Mürk.

Pottsepp-meister Anti Nöör rõhutab, et külmade talveilmadega on oht ahju üle kütta, mille tulemusena võivad tekkida praod ahju vuukidesse või isegi kividesse, mille kaudu võib vingugaas tuppa tungida. Vingugaasi oht on ka liiga varajase siibri sulgemise puhul. „Paksuseinaliste ahjude puhul hakkab kuumus välisseinani jõudma alles siis, kui küttematerjal on põlenud ning siiber suletud. Ei pea kütma nii kaua, et välissein oleks käega katsudes kuum,” ütles Nöör.

Levinumad vead on pottsepp-meistri sõnul järgmised:

  • Tänapäeva kõige levinum põhjus, miks kütteseadmed hakkavad suitsu sisse ajama, on värske õhu piiratud juurdevool ruumi ja  sellest tekkiv alarõhk. Seega tuleb hoolega jälgida, et kütmise ajal oleks tagatud õhu sissevool ruumidesse. Enamasti piisab, kui aknad avada mikrotuulutuse asendisse.
  • Ahju või kaminasse pannakse liiga pikki halge või nii palju puid, kui sisse mahub. Sellega on aga ülekütmise oht. Ahjukoldesse võiks puid panna maksimaalselt ½ kuni ¾ kolde mahust.
  • Tuharestiga küttekoldelt ei tühjendata tuharuumi või -sahtlit piisavalt tihedalt, mis takistab õhu pealevoolu. Kui tuharuumi koguneb liigselt tuhka, mis takistab õhu pealevoolu tuharestile, siis tuharest kuumeneb üle ja kõverdub ning puruneb.
  • Köetakse märgade puudega, mille tulemuseks võivad olla pigitunud korstnalõõrid ja pigipõlengu oht, lisaks väheneb niiskete puudega kütmisel oluliselt ka ahju kasutegur.
  • Köetakse mitu koldetäit järjest, mille tulemuseks on üleköetud ja pragunenud ahjud. Kütta tuleb vastavalt nii, kuidas kütteseadme tootja ette näeb, aga üldjuhul ei tohiks kütta kahte koldetäit järjest.
  • Tuld segatakse liiga palju. Tuld võiks kohendada alles siis, kui enamus on juba ära põlenud ning seejärel lasta lõpuni põleda. Iga kord, kui ahjuuks avada, alaneb põlemistemperatuur ja seega ka kasutegur.
  • Köetakse ahi kuumaks ja siis lastakse mitu päeva jahtuda. Suured soojuspaisumised lõhuvad ahju – pigem kütta igapäevaselt, aga korraga vähem, et pinnatemperatuur oleks madalam, kuid stabiilsem.

Päästeameti andmetel on korterelamutes oluliselt rohkem tulekahjusid, mis on alguse saanud suitsetamisest, üksikelamutes on seevastu oluliselt rohkem küttesüsteemist alguse saanud tulekahjusid.

Päästeameti nõuanded, kuidas ahju kütta:

  • Kasuta kütmiseks ainult selleks ettenähtud küttepuid;
  • Võimalusel puhasta enne uue kütmise algust ahi vanast tuhast;
  • Jäta ahju suu vabaks – ära pane sinna puid hakkama;
  • Tee siiber täiesti lahti – poolikult lahti tehtud siibriga võib vingugaas tuppa tulla;
  • Süüta ahjupuud ülevalt poolt;
  • Küta maksimaalselt 2 korda päevas – ära küta ahju üle, sest ahjule võivad tekkida ülekütmisest kahjustused, mis võivad põhjustada traagilisi õnnetusi.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kusti
kusti

ahju on alati köötud õieti

Kummaline maailm
Kummaline maailm

“Süüta ahjupuud ülevalt poolt” ???
Proovitud, efekt pigem negatiivne. Puud ei põle ühtlaselt korraga ära, vaid vinduma jääb paar suuremat tukki, mistõttu tuleb siiber kaua lahti hoida ning suur osa soojusest kaob korstnasse.

Maakas
Maakas

See pealt poolt süütamine on jah nüüd uuema aja jutt. Ilmselt oleneb see ka ahju ehitusest. Mina olen oma kodu ahju 50 aastat ikka puude alla pandud hakatusega süüdanud ja teen seda niimoodi ka edaspidi. Päästeameti juhiste andjad võiksid selgitada, millises ahjus võib puid ülevalt, millises ahjus alt süüdata!

ja ka
ja ka

paluks selgitada , millega on parem süüdata , kas bensiini või naftaga

Kaja korvab kahjud
Kaja korvab kahjud

Kui on tuba väga külm, siis soovitaks ikka bensiini kasutada, Soojema toa korral võib ka diisliga süüdata. – Algul paned 5L plastik-kanistri bensiiniga külili ahju ja laod halud selle peale. Diisliga sama lugu.

see
see

ahju kütmine on nooremale põlvkonnale nagu müsteerium, vanem põlvkond on ahju kütnud lapsest saadik, siis polnudki muud võimalust enamasti ellu jääda

wpDiscuz