Kullamaa on sattunud päikeseparkide surve alla

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Arvo Riisalu maadele tuleksid päikesepaneelid kuni silmapiiril asuvate silopallideni. Foto: Urmas Lauri
Arvo Riisalu maadele tuleksid päikesepaneelid kuni silmapiiril asuvate silopallideni. Foto: Urmas Lauri

Kullamaa ümbrusse soovivad arendajad rajada ligikaudu 600 hektarile päikeseparke, kohalikud maaomanikud on valmis neile selleks maad rentima.

Arendajad tahavad päikeseelektrijaamu rajada Kullamaa aleviku ümbrusse ja Silla külla, samuti Koluvere külje alla.

„Kullamaa on sattunud pioneeri ossa, mujal Eesti sellist anomaaliat ei ole,” ütles Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm. Tänavu on Lääne-Nigula vallas esitatud päikeseparkide projekteerimistingimuste taotlusi 750 hektarile, sellest 130 hektarit on Risti kandis, paarkümmend hektarit Saunja külas ja ülejäänud Kullamaa osavallas.

12. oktoobril toimunud Kullamaa osavallakogu viimane koosolek oli peaaegu tervenisti pühendatud kahele päikesejaamale – Kullamaa külje all asuvale Tammelepa ning Kullamaa ja Koluvere vahel asuvale Miilika päikeseelektrijaamale. Tammelepa osavallakogult heakskiitu ei saanud. „Kullamaa ajaloolise keskuse lähedal ei tohiks neid parke olla. Seal, kuhu nad tulevad, ei tohi nad visuaalselt silma torgata,” ütles eelmise osavallakogu liige Jüri Ott.

Miilikasse suhtus osavallakogu soosivamalt – selle poolt oli kolm ja erapooletuks jäi samuti kolm osavallakogu liiget. Mõlemad päikesepargid on kavandatud Arvo Riisalu maadele.

„Ehk siis Kullamaast saab edaspidi päikesepaneelidega tehnopark, kuhu keegi ei soovi kolida, ja kindlasti vähendab see sealse kinnisvara hinda, sest elukeskkond ei ole enam endine – vaated on rikutud, rohelise elukeskkonna asemel on massiivsed paneelid kõrgusega ca 3,5m,” postitas Riisalu naaber Tarvo Priimägi 15. novembril Kullamaa elu kajastaval Facebooki lehel.

„Tarvo Priimägi ütleb, et ma pole temaga [päikesepargi rajamise suhtes – toim.] kokku leppinud. Aga projekteerimistingimused ongi selleks, et kokku leppida. Kooskõlastamine on omaette protseduur, kus räägitakse läbi ka naabritega,” selgitas Riisalu Lääne Elule. „Praegu ei ole mul kellegagi vestelda. Mul pole mõtet minna külakaklusesse lõugama, mitte keegi mind ei kuula.”

Riisalu sõnul sattus tema külarahva pureda eelkõige selle tõttu, et tema päikeseparke arutati osavallakogus. „Nädalate pärast tulevad kõik letti, praegu olen ainult mina,” nentis Riisalu. „Kus on Ago Kirsipuu 80 hektarit Koluvere külas, kus on Einar Pärnpuu hektarid?”

„Tundub, et roherahapesu on täie hooga käima läinud, päikeseelektri arendajatel on kange tahe see raha kätte saada. Ja meie tahame sellest osa saada,” nentis Pärnpuu. „Kui kõik õnnestub, siis metsaga võrreldes on päikesejaama tulu aastas umbes 15 korda suurem, põllumajandusega võrreldes kümme korda suurem,” lisas ta.

Riisalu sõnul on Kullamaa alajaamas vaba liitumisvõimsust praegu 90 MW. „Nii palju toodab umbes 180 hektari suurune päikesepark,” ütles maaomanik. Maid, millele ollakse nõus päikesejaamu rajama, on aga praeguseks sealkandis kirjas 600 hektarit, seega on kolmekordne ülepakkumine,” ütles ta.

Pärnpuu on vallavalitsuselt tehnilisi tingimusi küsinud 50 hektarile põllu- ja 110 hektarile metsamaale. „Seda on ise juba nii palju, et rohkem ei vajataks,” nentis Pärnpuu.

Riisalu sõnul saab päikeseelektrijaamu rajada praeguse seisuga umbes veerandile kavandatavast maa-alast. „Aga kuhu, seda ei oska öelda. Peame kokku leppima, et tuleks ühtses, kompaktses alas. Me ei tea, mis toimuma hakkab, selles mängus on nii palju muutujad,” laiutas Riisalu käsi.

„Samas võib juhtuda, et kui siin on palju hektareid, tehakse Kullamaa alajaama asemele äkki hoopis võimsam jaam, nagu Sindis on – siis on veel hektareid vaja ja järgmised naabrid saavad ka veel,” ütles Pärnpuu.

Pilt, milliseks võiks kujuneda tema maadele rajatavad päikesepargid, on Riisalul olemas. „Looduslike tõketega on planeeritud nii, et korrusmajade ja elamute poole küljele istutatakse kõrghaljastus, mis vaadet veidi leevendab,” ütles Riisalu. „Kuna päikeseparkide arendajatel on raha, ehitavad nad ümber päikeseparkide hundikindlad aiad. Lambakasvatajate liit tahab tuua oma lambad sinna alla sööma.”

Miilika kinnistut Koluvere ja Kullamaa vahel peab Riisalu väga perspektiivikaks: „Sealt on alajaamani kiviga visata. Sealsamas on Oskari kinnistu, minu 7400 ruutmeetrine sigalakompleks, kuhu plaanisin lambakasvatuse teha.”

Hiigelpäikesepargi ettevalmistustöödeks kulub Pärnpuu sõnul vähemalt kolm aastat. „Niikaua on rahu,” ütles maaomanik.

„Kes on progressi eest ära joosta saanud? Kas Ameerikas jäi raudtee ehitamata, kui seda lõhuti? Samamoodi saab olema nende päikesepaneelidega,” nentis Riisalu.

25 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Aus läänlane
10 kuud tagasi

Ma arvan, ja kõik arvavad, et le ei peaks avaldama järgnevat juttu, mida kommenteerida ei saa!
Me ei maksa miilitsale palka, et ta meid kontrolliks!!
Häbi, le!!!

Ikka
10 kuud tagasi

lollimaks asi läheb.

kohalik
10 kuud tagasi

Kullamaa põllumaad ostetakse 3000 euri ha päikesepaneelide pargi jaoks.

taun
10 kuud tagasi
Reply to  kohalik

3000 on ilmselgelt vähe põllumaa ha eest. Kullamaa kandis võiks see hind olla vähemalt 5000 eur per ha. Kui aga juba on teada,et seal on sellised huvid võib julgelt küsida 21-32000eur ha. Kui ei taha arendaja osta ,siis on võimalus teenida hoonestusõiguse rendi pealt,mille suurusjärk ha kohta võiks olla kuskil 3000-7000eur ha aastas,olenevalt asukohast jne.

Maakas
10 kuud tagasi

Olen kindlalt seda meelt, et igale asjale on oma kindel koht. Päikesepaneelid sobivad siiski pigem katustele ja tuulikute koht on meri. Muud variandid on enamasti lihtsalt reostamine ega kvalitsifeeru mitte kuidagi roheliseks energiaks.

taun
10 kuud tagasi
Reply to  Maakas

Ei maksa olla nii piiratud mõtlemisega ,et ainult nii ja kõik. Kui ikkagi mingi vana väikese väärtusega põllumaa saab sellisel viisil omanikule ja kogukonnale tulu tuua siis miks mitte???

Enn
10 kuud tagasi
Reply to  Maakas

Tuulikute hooldamine meres on ülikallis.

kes
10 kuud tagasi

mäletab, Pärnu mnt. kahel pool laiuvad endised heina- ja põllumaad Laagris. Müüa, müüa, sandi kopikate eest, nüüd laiuvad nendel maadel seal meeletud laokompleksid, tööstushooned jne. mis toovad nende omanikele miljoneid kasumit. Endine maaomanik on aga ikka sama vaene kui ennegi.

....
10 kuud tagasi
Reply to  kes

veidi mäletan

EinoJah
10 kuud tagasi
Reply to  kes

Miljonitest kasumitest on asi ikka üpris kauge. Käivet ja kasumit ikkagi ei tohi segamini ajada. Paljud tööstuse rentnikud on üpris kehvas olukorras ka praegu.
Aga milles mure? Kui maaomanik otsustad maa maha müüa, siis nii ongi? Teine omanik otsustas investeerida sinna. Mõlemale riskid.

ja ise
10 kuud tagasi
Reply to  kes

sööme poola kartulit ja austraalia liha, venetsueela sprotte, leedu piima, ukraina jahust tooteid, , mida saame ainult nüüd poest.Põllumaa on kõige kallimalt saadudud maa, mida tuleb hoida kui oma lapsi, aga meie laseme sinna ehitada kipsmaju ja kõike muud väheväärtuslikku

Sipelgas
10 kuud tagasi
Reply to  ja ise

Põllumaa või asi – väga palju sellest maast üks vesine saueauk .

aju
10 kuud tagasi

Tegelikult on mööda maad laiuvad päikesepargid ka juba suhteliselt eilne päev. Reostavad maastikupilti ja paneelide alused on heaks pinnaseks prügi korjumisele, sest kord üleval, siis nende aluste koristamisega väga enam ei tegeleta.
Ei tunne nii hästi Kullamaa kanti aga küllap on ka seal suurte katusepindadega ehitisi, s.h. kunagised kolhoosiaegsed tootmishooned ja laudad, mille katused oleksid palju esteetilisemad paneelide paigaldamiseks. Ühtlasi saaksid vast mõned hooned ka uue hoo sisse kui investorid oma paneelide paigaldamiseks katused korda teeksid. Ja tööstusmaastike asemel laiuksid endiselt niidud ja heinamaad.

....
10 kuud tagasi
Reply to  aju

Tabasid päris hästi märki. Juba eesrindelik koloosiesimees PRIIMÄGI oli kõva energeetik. Kullamaa alevik vist siiani vähemalt 3 sorti jõujaamade lagunevaid hooneid täis, mõnel ehk katuski peal. Aga kuda PÄRNPUU nii hilja raha lõhna haistmas, see veidi arusaamatu, aga küll tasa teeb, nutikas poiss.

einojah
10 kuud tagasi

kähku allkirju koguma ja protestima! selle koha peal, kus tehakse päikesepark, võiks potensiaalselt kasvada ka ürgmets!

EinoJah
10 kuud tagasi
Reply to  einojah

Kallis kodanik, mõistad Sa äkki eraomandi tähendust? Või võin ma tulla kommenteerima äkki ka su toa kardinaid? Või maja ust? Sest see ei meeldi mulle? Viimasel ajal on tekkinud arvamus, et enda maal millegi arendamiseks on vaja kõigi inimeste nõusolekut. No ei ole nii… Igapäevaselt erinevaid arendusi, tööstusi jms ja siis võidki avastada ühel päeval, et Su kõrvale tuleb uus maja, uus tööstus, uus park jms.
Võta KV.ee lahti ja mine hakka maad ostma ja lase seal siis ürgmetsal vohada.

viloloog
10 kuud tagasi
Reply to  EinoJah

Sa maksad riigile, et oma maad kasutada! Millisest eraomandist on jutt?

Parandan
10 kuud tagasi
Reply to  viloloog

Maamaks laekub 100% kohaliku omavalitsuse kassasse

ahnus
10 kuud tagasi
Reply to  Parandan

ja omakasu on liikuma panevad jõud. Kui tuuganeid ei saa, siis paneme paneele, peaasi, et pappi kukuks.

kui...
10 kuud tagasi
Reply to  ahnus

… ahneid saab palju, siis elektri hind kukub…
võib isegi negatiivseks kukkuda..

Saksamaal oli kevadel mitu päeva negatiivne, mõnikord isegi tööpäeval…

ahnus või mitte
10 kuud tagasi
Reply to  ahnus

igaühe enda asi, kuidas ta oma vara kasutab. Üks oskab raha teenida ja teine mitte. Siis on teine oma saamatuse pärast kade ja hakkab esimest ahneks nimetama.
Aga kes see ahnem on, kas see, kes oskab või see, kes kadedusest võõrast vara ihkab?

EinoJah
10 kuud tagasi
Reply to  viloloog

Just täpselt, maksan ja. Ja selle pärast ma saan ka otsustada, mida ma enda maaga teen. Või hakkan igakuiselt teile arveid saatma vaate nautimise eest?

hehee
10 kuud tagasi
Reply to  EinoJah

maksad küll, aga päris kõike sa seal ikka teha ei saa, mis pähe tuleb. Ja kui ikka naabrile ei meeldi, siis saad nagu tuppa sittunud kass.

einojah
10 kuud tagasi
Reply to  EinoJah

kallis kodanik, jälle tuleb välja, et lolli nalja ei tohi visata- keegi võtab seda ikka tõe pähe ja hakkab maru tõsiselt elu õpetama.
Minu jaoks on eraomand püha ja puutumatu, minu naabrusse võiks vabalt mõne uue maja või tehase teha, kes tahab, siis kasvõi päikse- tuulepargi.

eraomand
10 kuud tagasi
Reply to  EinoJah

on vaid illusioon omandist, sulle ei kuulu tegelikult midagi