16.5 C
Haapsalu
Pühapäev, 21. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Heikki Salm

Silt: Heikki Salm

Sunly pakub tuulepargi rajamise alternatiivi

[caption id="attachment_429440" align="alignnone" width="1920"] Sunly päikesepargi koostööleppe allkirjastamine Ristil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Taastuvenergiafirma Sunly pole nõus, et ta on Risti tuuleparki puudutavast Lääne-Nigula valla eriplaneeringust kõrvale jäetud, kirjutas Lääne Elu 11. juuli lehes. Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm ütles, et kui omavalitsuse eriplaneering algatati, ei tundnud Sunly selle vastu huvi, ei avaldanud soovi huvitatud isikuks saada.

Sunly jäi Risti tuulepargi planeerimisele hiljaks

[caption id="attachment_429440" align="alignnone" width="1920"] Sunly päikesepargi koostööleppe allkirjastamine Ristil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Taastuvenergiafirma Sunly pole nõus, et nad on Risti tuuleparki puudutavast Lääne-Nigula valla eriplaneeringust kõrvale jäetud. Sunly Wind OÜ juhatuse liige Erkki Kallas meenutas oma 5. juulil Lääne-Nigula vallavalitsusele saadetud kirjas, et 21. mail toimus Ristil valla esindajate ja tuulepargi arendamisest huvitatud osapoolte koosolek, mille jätkuks esitas Sunly ettepanekud Lääne-Nigula valla eriplaneeringu teise etapi riigihanke tehnilise kirjelduse täiendamiseks.

Elering kavandab Lääne-Nigula valda uusi kõrgepingeliine

[caption id="attachment_421690" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm on seda meelt, et vaja on eriplaneeringut. Urmas Lauri[/caption] Riigi põhivõrguettevõtja Elering kavandab Soome ja Eesti vahelise merekaabli EstLink 3 tarbeks Aulepa ja Risti vahele 330 kV kõrgepingeliinide koridore. Elering valib lisaks elektriõhuliinide 30–35 kilomeetri pikkustele koridoridele välja ka asukohti Risti 330 kV alajaama ja Aulepa konverterjaama ehitamiseks. Enne tuleb aga Eleringil selgust saada, millise planeeringuga saaks edasi liikuda. Elering tahab teada, kas on vaja koostada riigi eriplaneering või saab piirduda projekteerimistingimuste menetlusega. Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm on seda meelt, et vaja on eriplaneeringut. „Mis on Lääne-Nigula huvi selles Soome-Eesti-Läti juhtmes [EstLink 3], et meie ei peaks eriplaneeringut koostama? Mis kasu on vallal – sellest mina maainimesena aru ei saa,” ütles Salm. „Koostada tuleb riigi eriplaneering, sest see on ju rahvusvaheline liin, mitte vallasisene, Lääne-Nigula oma. Milleks meile seda vaja on? Meile pole seda üldse vaja!” Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla on arvamusel, et kõrgepingeliini trassikoridori planeerimisele pole riigi eriplaneeringut vaja koostada, kuna planeeringuga kavandatav jääb üksnes Lääne-Nigula valla piiresse. Seega on võimalik piirduda projekteerimistingimuste menetlusega. „See [Eleringi] kiri oli huvitav, et kuigi tegemist on Soome-Eesti-Läti projektiga, on meie [Lääne-Nigula valla] osa Eelringi arvates see, et trasse saab valida eriplaneeringut läbi viimata. Minu seisukoht on, et see saab olla ainult riigi eriplaneering või siis valla eriplaneering,” nentis Salm. Kolmas kaabel Tunamullu juunis allkirjastasid Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid Oy ühiste kavatsuste protokolli rajamaks aastaks 2035 Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3. EstLink 3 merekaabli Eesti-poolse otsa randumiskoht oleks Lääne-Nigula läänerannikul Aulepa lähistel. Elering kavandab EstLink 3 õhuliini trassi Risti alajaama ja Aulepa konverteralajaama vahele kahe 330 kV õhuliinina, kuna kahe õhuliini rajamine annab täiendava varustuskindluse võimalike taristurünnete ning rikete korral.

Keskkonnaamet ei taha seadustada Osmussaare tünnisauna

[caption id="attachment_418868" align="alignnone" width="1600"] Osmussaare sadama naabruses asuva teabepunkti ehk rannamaja juurde paigutatud tünnisaun ja kümblustünn on keskkonnaametil pinnuks silmas. Saarevaht Rita Koppeli sõnul peab sadamas kindlasti pesemiskoht olema. Foto: Rita Koppel[/caption] Seitse aastat tagasi pandi Osmussaare sadama lähedal asuva rannamaja juurde tünnisaun ja kümblustünn, kuid keskkonnaamet pole nende paigaldamiseks seni veel luba andnud. Keskkonnaamet on juba kaks korda – mullu detsembris ja tänavu jaanuaris – keeldunud kooskõlastamast Osmussaare sadama lähistel asuvale Teabepunkti kinnistule tünnisauna ja kümblustünni paigaldamist, kuna ehitustegevus oleks seal vastuolus looduskaitseseadusega. Lääne-Nigula vald siiski alla anda ei kavatse. „Praegu keskkonnaamet nõuab, et need asjad ei pea seal olema,” ütles Osmussaare saarevaht Rita Koppel. Keeldumist põhjendab keskkonnaamet sellega, et mais 2008, kui Noarootsi vallavolikogu kehtestas Osmussaare väikesadama detailplaneeringu, sinna tünnisauna ja kümblustünni ei märgitud ning selle tõttu amet neile praegu ehitusluba anda ei saagi.

Risti tuugeniarutelu oli kui rokk-kontsert

[caption id="attachment_401796" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa põlisrahvast esindav Märt Randoja (istub) sai virtuaalreaalsuses uurida, mismoodi hakkavad püstitatavad tuugenid maastikul välja nägema. Foto: Urmas Lauri[/caption] Risti tuulepargiarutelu kestis laupäeval viis tundi, 70pealist kuulajaskonda oli ohjama palgatud telenägu Johannes Tralla. Reedel ja laupäeval oli Taeblas ja Ristil Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku tulemuste avalikud arutelud. „Protsess on käinud päris pikka aega, ta on vahepeal olnud ka kohtu hammasrataste vahel jahvatamiseks, aga millega on algus tehtud, sellega tuleb lõpuni minna,” ütles vallavanem Janno Randmaa Taebla koosolekul. „Tormiliselt,” võttis Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm kokku laupäeval Ristil toimunud tuugeniarutelu. „Oli kuum.” Päev varem Taeblas toimunu oli Salmi sõnul sellega võrreldes ikka väga hillitsetud. Kui Taeblas oli huvilisi kohal veidi üle kümne, siis Risti kooli saali kogunes neid nii 70 ringis. Risti koosolek kestis viis tundi ja päris lõpuni päevakorraga Salmi sõnul ei jõutudki.

Riik pani kaks Läänemaa maalappi oksjonile

content/uploads/2023/01/IMG_8709.jpg"> Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Foto: arhiiv[/caption] Maa-ameti riigivarade võõrandamise nimekirjas on kaks Läänemaa maatükki, kohalik võim neid endale ei soovi. Märtsis alustas maa-amet riigivarade võõrandamisega, pakkudes müügiks ja rendile 144 riigimaad. Nende hulgas on ka kaks Läänemaa maatükki, millest üks asub Uuemõisas ja teine Martna kandis. Riigimaade haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul analüüsib amet, milliseid riigimaid on otstarbekaid müüa eraomandisse ja milliseid säilitada riigi maareservina. Riigimaade müümise eesmärk on anda kasutusse maid, mida riik oma ülesannete täitmiseks ei kasuta ja mis ei kuulu maareservi.

Hispaanlane loobub Risti golfiküla arendusest

[caption id="attachment_377663" align="alignnone" width="1102"] Risti külje alla plaaniti kümme aastat tagasi gol küla (ala märgitud punasega), kus elanikke olnuks rohkem kui terves toonases Risti vallas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogule valmistatakse kinnitamiseks ette eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks Risti külje alla planeeritud golfiküla detailplaneering. Golfiküla detailplaneeringu võttis Risti vallavolikogu vastu kümme aastat tagasi detsembris. Et golfikülast pole asja saanud, koostatakse nüüd Lääne-Nigula volikogule eelnõu see kehtetuks tunnistada põhjusel, et planeeritavate kinnistute omanikud tahavad selle elluviimisest loobuda.

Randa ehitamise eelnõu lendas prügikasti

[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"] Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti. Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini. Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16. Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele. „Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis. „Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.

Kullamaa on sattunud päikeseparkide surve alla

[caption id="attachment_347847" align="alignnone" width="2000"] Arvo Riisalu maadele tuleksid päikesepaneelid kuni silmapiiril asuvate silopallideni. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa ümbrusse soovivad arendajad rajada ligikaudu 600 hektarile päikeseparke, kohalikud maaomanikud on valmis neile selleks maad rentima. Arendajad tahavad päikeseelektrijaamu rajada Kullamaa aleviku ümbrusse ja Silla külla, samuti Koluvere külje alla. „Kullamaa on sattunud pioneeri ossa, mujal Eesti sellist anomaaliat ei ole,” ütles Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

Ristile on tekkimas uus elamurajoon

[caption id="attachment_343680" align="alignnone" width="794"] Risti raudtee serva praegusele Siimapõllule, mida kohalikud kasutavad aiamaana, kerkivad tulevikus pereelamud (ala on märgitud sinisega). Foto Urmas Lauri[/caption] Risti uue raudteepeatuse lähistele Siimapõllule kavandab Lääne-Nigula vald uut, 15 pereelamuga elamurajooni. „Perspektiivis on see ikka asine projekt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.