Silt: päikeseelektrijaam

[caption id="attachment_421298" align="aligncenter" width="1920"] Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki. Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald.

[caption id="attachment_353959" align="alignnone" width="2000"] Helen Rammu. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu linnavolikogu andis reedel loa müüa kahel Haapsalu jäätmejaama kõrval asuval katastriüksusel hoonestusõiguse päikesejaama rajamiseks. Aselinnapea Helen Rammu sõnul on Haapsalu linnal Kiltsis neljast katastriüksusest koosnev kinnistu. Kahel neist katastriüksusest asub Läänemaa jäätmejaam, üks on suletud Läänemaa prügila ja neljas katastriüksus oli mõeldud jäätmejaama laiendamiseks. Laiendamisest aga Rammu sõnul asja ei saanud, sest omavalitsused valisid selle tee, et igaüks tegi oma jäätmejaama. „Seega seisab seal üks 1,25 ha suurune maaüksus kasutuseta,“ lisas Rammu. Teine vaba maatükk on 10,6 ha suurune Läänemaa suletud prügila.

[caption id="attachment_347847" align="alignnone" width="2000"] Arvo Riisalu maadele tuleksid päikesepaneelid kuni silmapiiril asuvate silopallideni. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa ümbrusse soovivad arendajad rajada ligikaudu 600 hektarile päikeseparke, kohalikud maaomanikud on valmis neile selleks maad rentima. Arendajad tahavad päikeseelektrijaamu rajada Kullamaa aleviku ümbrusse ja Silla külla, samuti Koluvere külje alla. „Kullamaa on sattunud pioneeri ossa, mujal Eesti sellist anomaaliat ei ole,” ütles Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

[caption id="attachment_317650" align="alignnone" width="2000"] Risti kool saab päikeseelektrijaama. Foto: Lääne-Nigula vald[/caption] Risti kool saab päikesepaneelid, mis hakkavad uuel aastal tööle. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on tööd graafikus ja päikesepaneelid saavad paigaldatud aasta lõpuks.

[caption id="attachment_316204" align="alignnone" width="2000"] Heino Rebane võttis päikesejaama esimese aasta kokku tõdemusega, et jäi tuhande euroga plussi. Urmas Lauri[/caption] Päikeseenergia populaarsus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Praegu on Eestis ligi 6000 päikeseelektrijaama. Palivere mees Uno Hinno ja Haapsalus elav Heino Rebane on mõlemad pensionil ning mõlema kodus on katusel ports päikesepaneele, mida mehed nimetavad oma pensionisambaks. „Mul on majas palju elektripõrandakütet, see oli üks põhjus, miks ma päikesepaneelid katusele panin,” ütles Haapsalu linna servas elav Heino Rebane. Eleringi leheküljelt saab graafikuid jälgides investeeringu tasuvust hinnata. Rebane pani 14 kW päikesepaneele katusele mullu oktoobris. Nüüdse rehkenduse järel tõdes ta, et hoidis aastaga elektri pealt kokku ligi tuhat eurot. Uno Hinno pani suvel oma Palivere pritsimaja vastas asuva maja katusele 5,8 kW võimsusega päikesejaama. „Tegin endale pensionisamba. Nüüd saan teise pensionisambaga võrrelda. Teine pensionisammas on palju viletsam, ma arvan,” muheles esimesi kuid päikeseelektrit püüdev mees.

[caption id="attachment_315381" align="aligncenter" width="2000"] CUMO Partners OÜ kaasomanik Madis Org ehitas Saunja külla 200 kW päikesejaama, mis toetuse saamiseks on jagatud juriidiliselt neljaks osaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu on päikeseenergia kasutuselevõtuks soodne aeg, sest hiljemalt 2020. aastal rajatud väikestele päikeseelektrijaamadele maksab Eesti riik 12 aasta jooksul taastuvenergia toetust. Toetuse saamiseks peab jaam olema aasta lõpuks olema valmis ehitatud ja elektrivõrku ühendatud, mistõttu on paigaldajatel praegu käed-jalad tööd täis, et kõik sõlmitud lepingud ka valmis ehitada. „Kui toetusi jagatakse, siis tahetakse päikesejaamu ka rajada,” ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. Kuigi Kuurberg ütles, et päikeseelektrijaamade ehitamise buumi ta ei tähelda, kõnelevad numbrid vastupidist keelt. Läänemaale on päikesejaamu Kuurbergi sõnul ehitatud kokku umbes 5 MW. Veel neli aastat tagasi oli Imatra Elektriga Lääne maakonnas liitunud 13 mikrotootjat koguvõimsusega 95 kW. Samas on Läänemaal juba kohti, kuhu päikeseelektrijaama enam elektrivõrguga liita ei saa. „Sutlepa on täis, sinna ei saagi enam päikesejaama panna, sest see nõuab suuri võrguinvesteeringuid,” ütles Kuurberg. Elektrivõrk on ehitatud tarbimise jaoks, kui aga tootmine läheb tarbimisest suuremaks, on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada, liin ümber ehitada.

[caption id="attachment_287100" align="alignnone" width="2000"] Tammejuure päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Tammejuure mahetalu kasutab nüüd oma toodete valmistamiseks päikeseenergiat. „See on tarbijaskonna surve ettevõtetele toota loodussäästlikumalt,” ütles Tammejuure Mahetalu juhatuse liige Karin Tiit. Taastuvenergial tootmisele hakkas talu mõtlema juba kolm aastat tagasi, sest välismaa trendid näitasid, et noored hindavad üha enam rohelist majandamist ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmist ehk taastuvenergial toodetud ja taaskasutatavates pakendites tooteid. Tiidu sõnul peavad ka väikeettevõtted käima kaasas maailmatrendidega. „See, et me mahetootmist teeme, on juba pluss, aga kui teha seda loodussäästvalt taastuvenergiaga, me arvame, et see on see, mida uus põlvkond meilt ootab,” ütles Tiit.