Ilmselt soodsate juhuste kokkusattumise tõttu, milleks on Harku–Sindi 330/110 kV elektriliin ja uus alajaam Kullamaal ning roheenergia buum, on Kullamaa kandi põllumehed hakanud mõtlema, kuidas oma maadelt päikeseelektrijaamadega suuremat kasu teenida. Nagu edukate aktsiamüükide puhul, on ka seal mitmekordne ülemärkimine: 90 MW liitumisvõimsuse tarvis on vaja päikeseparke paarisajal hektaril, projekteerimistingimusi päikeseparkide rajamiseks soovitakse Kullamaal aga ligemale 600 hektarile.
Kullamaa osavallas kehtib seni veel 2007. aastal kinnitatud Kullamaa valla üldplaneering, milles päikesejaamade teemat ei käsitleta. Ega poleks saanudki käsitleda, sest neid tollal veel õieti polnudki, ammugi mitte sellises ulatuses, nagu neid nüüd üle Eesti rajada soovitakse.
See, et Kullamaa kandi kaart on päikeseparkide poolt punaseks värvumas, tekitab elanikes ärevust. Kardetakse, et päikesepargid muudavad Kullamaa ümbruse tööstusmaastikuks, kuhu keegi enam elama tulla ei taha. See omakorda langetab kinnisvarahindu. Pealegi pole Kullamaa piirkond väheväärtuslik jäätmaa, vaid seal on head põllumajandusmaad, mida nüüd päikeseparke täis tahetakse ehitada. „Kes on saanud progressi eest ära joosta?” küsis seepeale Arvo Riisalu, kelle maadele kavandatav päikesepark Kullamaa kortermajade elanikke enim ärritab.
Põllumees Einar Pärnpuu, kes oma maadele samuti päikeseparke kavandab ja kelle maadele mahuks kenasti ära kogu Kullamaa kandis toodetava päikeseenergia liitumisvõimsus, võrdles seda Tallinki aktsiaga. „Kui oled Tallinki aktsiaid ostnud, siis pead ootama, et need sulle midagi toodavad,” arutles Pärnpuu. Tema sõnul tahab iga maaomanik, kes maad ostnud, selle tulu tooma panna. „Tallinki aktsia kallal ei vingu keegi, aga meie kallal vingutakse küll,” ütles ta.
Siiski on Lääne-Nigula vallal viimane aeg läbi arutada, mis tingimustel, kuhu ja kui palju päikeseparke rajada soovitakse, enne kui kogu vald päikesepaneelidega kattub.
