Mis on maja soojustamise juures A ja O?

Lääne Elu

info@le.ee

Soojustamine. Foto: erakogu
Soojustamine. Foto: erakogu

Küttehindade hüppelise kallinemise tõttu peavad nii mõnedki leidma viise, kuidas oma maja või korterit paremini soojustada. Uisapäisa ei maksa aga lihtsalt suvalist isolatsioonimaterjali suvalisse seina panna, sest see võib hoone konstruktsioonile hoopis halvasti mõjuda. Kingspan Insulation ekspert toob välja, millised on hoone soojustamise põhitõed.

„Iga hoone ja selle konstruktsioon on erinev ja tegelikult peaks tegema enne soojustamist põhjaliku analüüsi, milline lahendus annab kõige parema efekti. Samas on siiski mõned põhitõed, millest võiks lähtuda igal juhul,“ märkis isolatsioonimaterjale tootev Kingspan Insulation OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester.

„Esmalt tuleks lähtuda sellest, kust on hoone soojakadu kõige suurem ja üritada seda vähendada,“ lisas Väester. „Näiteks eramajade puhul on enamasti kõige suurem soojakadu ventilatsiooni kaudu (35%). Seejärel on enam-vähem võrdse suurusega soojakaod välisseintest (15%), soojast tarbeveest (15%) ning välisustest ja akendest (15%). Katuse kaudu lendleb ära umbes 13% ning läbi põranda 7%.“

Samas olenevad need soojakaod ikkagi väga palju hoonest. Kingspani eksperdi sõnul on nähtud ka hooneid, kus läbi akende on tuvastatud soojakadu ligi 50% ulatuses. Kui näiteks hoone üks külg on avatud tuulele, siis on selge, et ilmselt sealt seinast on suurem soojakadu, kui see pole korrektselt soojustatud.

Kui on soov suurenenud elektri- ja gaasihindade juures parandada oma hoone soojustust, siis on mõned põhitõed, mida alati silmas peaks pidama:

Soojusta väljast, mitte seest

„Pigem tasuks eelistada hoone väljastpoolt soojustamist. Siseseinale soojustust pannes võib olenevalt hoone konstruktsioonist nihkuda n-ö kondensatsiooni piir ehk koht, kuhu võib niiskus kondenseeruda. Kehvemal juhul võivad tekkida niiskus- ja hallitusprobleemid,“ selgitas Väester. Välisseina soojustades on oluline ka tuuletõkke olemasolu, sest tuul on just see, mis viib ära palju sooja – näiteks Kingspani soojustusmaterjalid on juba ise tuuletihedad ja enamasti täiendavat tuuletõkkekihti ei vajagi.

„Mida paksem, seda parem“ ei kehti alati

Tundub loogiline, et soojustus võiks olla võimalikult paks. Tegelikult pole see alati nii. Väga paksus soojustuskihis võib nimelt tekkida mikrokonvektsioon ehk olukord, kus soojem õhk soojustuse sisepinnas liigub ülespoole, kuid välispinnas liigub see jahtudes taas allapoole. Selle takistamiseks tuleb luua täiendavad õhutõkked või kasutada kohe materjale, mis pakuvad õhema paksuse juures suuremat või samaväärset soojustusvõimet. Näiteks Kingspani tootevalikus olevate Kooltherm ja Therma ülimalt efektiivne soojaerijuhtivus on niivõrd väike, et tooted on kuni kaks korda tõhusamad, kui tavapärased soojustusmaterjalid. „Põhimõtteliselt tähendab see, et näiteks 30 sentimeetri paksuse seina või põranda asemel võid piirduda vaid 15 sentimeetriga. Kui aga vahetad välja vana 30 sentimeetrise soojustuse 30 sentimeetri Kingspani soojustusega, siis saad kohe kuni kaks korda soojapidavama seina,“ lausus Väester.

Soojustus peaks olema ühesugune

Soojustus võiks olla võimalikult samasugune. Isolatsioonikiht ei tohiks koosneda väikestest erinevatest osadest või kokku pandud paljudest õhukestest kihtidest. Nii tekivad soojustusse tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Üks paksem soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti. Mida vähem erinevaid materjale, seda lihtsam konstruktsioon ja ehitusvigade võimalus on samuti väiksem.

Alusta katusest

Katus ja pööning on alati suure soojakaoga kohad, kuna teadupärast tõuseb soe õhk ju ülespoole. Pööningust tasub alustada ka seepärast, et tihtipeale on seda võimalik teha lihtsamalt, kuna selleks ei pea hakkama seinu lahti kiskuma ega teostama täiendavaid ehitustöid.

Ära unusta torusid

„Üks lihtne ja kiire nipp küttekuludelt kokku hoida, on vaadata üle kõik torud ja need ära soojustada. Paljaste torude kaudu võib terve maja peale olla soojuskadu päris suur ning nende soojustamine võib anda kohe märgatava kokkuhoiu,“ märkis Väester.

Olenemata sellest, kas võtate hoone soojustamise ette põhjalikult või tükihaaval, siis kindel on see, et tõusvatest küttehindadest ei pääse me keegi. Hoone korralik soojustamine annab aga kokkuhoiu kõikideks tulevateks aastateks ning meelerahu, et kallilt ostetult kodune soe õhk ei haihtu kehva soojustuse tõttu loetud tundidega.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments