12

Kätlin Tamm: inimesed ei taha kogukonnale olulistes riigimetsades lageraiet

Lääne Elu

info@le.ee

MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla

MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla

Kohalike kogukondade kaasamise nõue kogukondade jaoks oluliste metsade (KAH-metsad) majandamise plaanidesse tuleneb metsaseadusest ja vastutustundliku metsamajandamise standardist.

Kahjuks ei ole kaasamise protsess nendes dokumentides selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjeldatud, mille tulemuseks on ebaselge, konfliktne, küsimusi tekitav protsess. Olulist selgust ei ole toonud ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) enda koostatud kaasamise juhend. Näiteks jääb segaseks, millal kaasamine lõpeb, kuidas saab tulemust vaidlustada, kellel on suurem sõnaõigus, omavalitsusel või kohalikel elanikel jne. Aga veel problemaatilisem on kaasamise sisuline pool.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Teate!
Teate!

Tulge mõistusele! Kõigepealt vabaneme metsadest lageraiega, siis tapame ära kõik metsloomad, sest nad tulevad metsaraie tõttu meid alevitesse-linnadesse segama… Mis edasi lugupeetud “Looduse Kroonid” ? Endale ka kuul pähe või?

einojah
einojah

ma ei ole veel näinud, et Eesti Vabariigis õnnestuks metsadest vabaneda. Viimased 30 aastat on inimesed maalt ainult põgenenud ja esimene asi, mis vabanenud koha üle võtab on mets.
Lageraie on metsa majandamise loomulik osa, seda on siin tehtu aastasadu ja selle pärast on meil ka just nimelt selline loodus, kus on palju metsloomi, kes vahest ka linnadesse satuvad.
Kõik need linnaümbruse ilusad “ürgmetsad” on lageraielankidele kasvatatud. Metsa lihtsalt hõredamaks raiudes saab tulevikus peaasjalikult sarapuu- ja toomingavõsa nautida.

viki
viki

kus see tädi siis oli kui endise teravilja salve juures jalgratta tee ääres puid maha võeti ? rajetöödega on jalgrattatee nii pekki keeratud et jalgrattaga seal küll sõita ei saa.

Läänlane
Läänlane

Tädi on pikalt varjusurmas olnud, siis kui peatänavalt puid maha võeti polnud temast midagi kuulda.

anu
anu

tädi nautis siis linnulaulu ja päikesekaistest kui peatanava puid maha võeti

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Äsjastel valimistel näitasid Haapsalu elanikud piisavat toetust sellele peatänaval läbi viidud raiele.

Mari
Mari

Kohe vabaneb LV-s Ailar Ladva töökoht. Preili/proua Tamm võib sel kohal end proovile panna ja kogu Haapsalu hävingust päästa.

nojaa
nojaa
eks igaüks räägib enda eest. Minu jaoks on riigimetsad olulised ja majandusmetsades tuleb teha ka lageraiet. Ja kui mingid piirkonnad lisaks piirangute alla panna, siis saavad teised kohad seda kõvemini pihta. Ja kas on vaja asulate ümber selliseid metsasid, mis vanusest ise kokku kukuvad? Eriti, kui tegemist on inimese poolt rajatud ja puidu saamiseks kasvatatud metsaga? On üldse ettekujutust, milline näeb välja majandamata vana mets? Ja tegelikult peabki metsa raiuma just asulate ümber- seal on reeglina teed, kraavid kaevatud, tööstused, katlamajad, mis puitu kasutavad ja mis põhiline- inimesel peab olema kogu aeg see näha olema ja meeles püsima, et seda… Loe rohkem »
jah
jah

Riigimetsades on täiesti arusaadav, et inimesed peaksid saama kaasa rääkida (riigi käes on vist u pool metsadest) aga erametsade puhul mitte. Kui küla või alevi inimesed siiski niiväga soovivad mingit metsa säilitada eramaal, no siis ostke see mets ise ära ja säilitaga kasvõi igavesti.

Nimi kohustuslik
Nimi kohustuslik

Loomulikult kõik tuleb maha võtta-siis saab suuremaanteelt mere udu nautida

Asunik
Asunik

Kogukond ei taha Tamme 🙂

Ka kogukonnale olulistel põllumaadel
Ka kogukonnale olulistel põllumaadel

ei tohiks ka igal aastal saaki koristada.

wpDiscuz