Avakülg Tags Kätlin Tamm

Silt: Kätlin Tamm

Haapsallased seisavad peatänava puude eest

[caption id="attachment_312300" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu tuiksoone, Posti tänava allee jääb ette suurele teeremondile, mis tuleval aastal algab. Haapsallased Liina Viiret (kollases) ja Kätlin Tamm leiavad, et puude all on rahval mõnus jalutada ja et elujõus puudel on linnas suur väärtus ning seepärast peaks nad kindlasti kasvama jääma. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teade, et Haapsalu Posti tänavalt võib rekonstrueerimise käigus kaduda üks puuderivi, ärritas nii haapsallasi kui ka maastikuarhitekte, kes pidid koostama peatänava eskiisi. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul sõltub puude jäämine või mahavõtmine sellest, kuidas spetsialistid otsustavad projekti ellu viia. „Meil on soov teha jalgrattatee, ma ei kujuta ette ühtegi linna peatänavat ilma rattateeta. Praegu on küsimus, kuidas uus tänav maha joonistada,” ütles Mäesalu.

Haapsalus tuleb meeleavaldus metsa kaitseks

[caption id="attachment_306636" align="aligncenter" width="2000"] Metsakõne peab mükoloog Tõnu Ploompuu, kes viib kokkutulnud ka seeneretkele. Foto: Ave Maria Mõistlik[/caption] Pühapäeval kell 14 on kõik inimesed, kellele teeb muret äge metsaraie, oodatud Paralepa metsa seeneplatsile meeleavaldusele. „Me tahame tähelepanu tõmmata kohalikule metsale, et inimesed mõtleks ja avastaks seda teemat,” ütles meeleavalduse korraldaja, MTÜ Roheline Läänemaa liige Kätlin Tamm. Haapsalu meeleavaldus on üks osa üleriigilisest väljaastumisest metsade kaitseks. Seda organiseerib MTÜ Päästame Eesti Metsad.

Kätlin Tamm: kuidas kaitsta Paralepa metsa?

[caption id="attachment_304744" align="alignnone" width="2000"] Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 18. juuli Lääne Elu kirjutas keskkonnaameti plaanist võtta Paralepa ja Pullapää metsalt ära riiklik kaitse. Nimelt sai Haapsalu linnavalitsus juunis mitteametlikke kanaleid pidi teada, et ameti arvates ei vasta need puistud „riigi tasandil kaitset väärivate alade kriteeriumidele”. 9. juulil toimus linnavalitsuses koosolek, kus osalesime ka meie MTÜst Roheline Läänemaa ja kus arutati Haapsalu linna uut üldplaneeringut ning linna ümbritsevate rohealade saatust. Keskkonnaameti esindajate käitumine sel koosolekul jättis „kustumatu” mulje. Keskkonnaspetsialistid ei soostunud (või ei olnud võimelised?) nimetama  ühtegi konkreetset põhjust Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt välja arvamiseks ka pärast mitmekordset järelepärimist. Selle asemel kordasid nad järjepanu, et neis metsades „ei ole midagi kaitset väärivat”. Rõhutasime, et Paralepa-Pullapää metsamassiivis elab üheksa erinevat nahkhiireliiki, mis on kõik II kategooria kaitstavad liigid ja seda Euroopa loodusdirektiivi alusel. Lisaks elavad neis metsades kaitsealused kahepaiksed, roomajad ja linnud, nagu näitas oma 2013. aasta uurimistöös Matti Masing. See töö edastati ka keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile.

Riik jätab Paralepa metsa kaitseta

Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata. Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le. Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja.

Keskkonnaamet jättis lageraieload metsise elupaikades kehtima

[caption id="attachment_293327" align="alignnone" width="2000"] Metsise elupaigas jäid raieload kehtima. Jaanus Tanilsoo[/caption] MTÜ Roheline Läänemaa esitas veebruari alguses Keskkonnaametile kolm vaiet, et muuta kehtetuks Noarootsis Elbiku, Tuksi ja Annamõisa metsades lageraie teatised metsise elupaikades, kokku 23 hektari ulatuses. Keskkonnaamet vaideid ei rahuldanud.

Looduskaitsjad asusid päästma Annamõisa metsise elupaikasid

[caption id="attachment_294844" align="alignnone" width="1280"] Metsatöömasinate müra häirib pelglikke metsiseid ka siis, kui nende otsene elupaik jääb kirvest puutumata. Karl Adami[/caption] Keskkonnaamet andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) loa teha lageraiet metsiste sigimisalal, looduskaitsjad aga taotlevad raieloa tühistamist ja paluvad keskkonnaministril Rene Kokal seadust muuta. MTÜ Roheline Läänemaa esitas keskkonnaametile kaks vaiet, millega ühing soovib vaidlustada 17 lageraiet kokku 9 hektaril Annamõisas ja Rooslepas. MTÜ eestvedaja Kätlin Tamme sõnul on kõige suurem probleem lageraiete koguses. „Seal on hästi palju väikesi langikesi,” ütles Tamm. Tamme sõnul näeb Euroopa Liidu elupaikade juhend ette, et metsiseid ei tohi häirida. Häirimise alla käib muuhulgas nii raietega kaasnev müra kui ka vibratsioon. Samuti toob Tamm välja, et iga-aastane raie killustab maastikku ja metsise mängud jäävad isolatsiooni.

Tuksi metsised püsivad endiselt ohus

[caption id="attachment_226510" align="alignnone" width="898"] Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo[/caption] MTÜ Roheline Läänemaa on seisukohal, et riigimetsa majandamise keskuse otsus võtta üks kolmest raieloast Tuksi metsise elupaigas tagasi ei päästa olukorda, sest teiste lubade alusel võetakse maha viimane vähene vana mets, mis sinna piirkonda alles on jäänud. „Mis te arvate, kui palju see Tuksi metsist päästab, kui tema eluks vajalikud viimased vanad metsad maha raiutakse, aga mängukoht alles jäetakse? See näide illustreerib väga hästi Eesti looduskaitseliste ettekirjutiste vasturääkivusi, mis lõppkokkuvõttes võivad viia liigi kadumiseni või tugeva vähenemiseni,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamm. Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) võttis tagasi selle raieloa, mis oleks teinud puhta vuugi 7 hektari suurusel Tuksi metsise mängualal, on kaks raieluba veel õhus. Õhus seepärast, et MTÜ Roheline Läänemaa vaidlustas kõik kolm raieluba, millele keskkonnaamet oma jah-sõna andis. Keskkonnaamet saab vaiet hinnata 30 päeva ja selle aja jooksul ei tohi raiumist alustada.

Eesti ornitoloogiaühing on metsise elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsisemängud kaovad, kui vähemalt 60aastase metsa keskmine osakaal langeb ühes piirkonnas alla 45 protsendi. Tamm selgitas, et tegemist ongi viimaste vanade metsadega Tuksi metsise elupaigas ja nende maharaiumine võib looduskaitsjate arvates pöördumatult kahjustada metsisele sobivaid elutingimusi. „Metsaportaali andmetel on vanade metsade osakaal seal juba liiga madal,” selgitas Tamm.