Silt: Kätlin Tamm

[caption id="attachment_393087" align="alignnone" width="2000"] Nõval Peraküla ja Rannaküla vahel tegi riigimetsa majandamise keskus 2021. aastal kujundusraiet, mis nüüd on sattunud kriitika alla. Foto: Andra Kirna[/caption] Märtsis avaldatud riigikontrolli auditis sattus kümne teise Eesti looduskaitsealadel tehtud raie hulgas kriitika alla ka 2021. aastal Nõva looduskaitsealal tehtud kujundusraie. Auditi tegemiseks tellis riigikontroll eksperthinnangu Eesti loodusuurijate seltsilt (ELS). Eksperthinnangus tõi ELS Nõva looduskaitseala kujundusraie puhul välja kuus eksimust. Raie läbiviimise juures heideti ette, et raiuti külmumata pinnasega ega arvestatud kaitsealuste liikide häiringutega pesitsusperioodil; Natura elupaigatüübi raiel rikuti seatud tingimusi. Etteheiteid jagus ka keskkonnaametnike aadressil.

[caption id="attachment_380722" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juhi Kätlin Tamme sõnul on kohtus saavutatud võit tähtis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeval tühistas Tallinna halduskohus pärast ligi aasta kestnud menetlust kümme Valgevälja metsateatist ehk raieluba. Mullu 9. novembril esitas RMK Valgevälja metsa kümme teatist sooviga teha lageraie enam kui 7,6 hektaril. MTÜ Roheline Läänemaa kaebas otsuse 15. novembril Tallinna halduskohtusse. Tamme sõnul oli kohtusse pöördumiseks mitu põhjust: raied olid vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, hindamata oli jäänud keskkonnamõju ja MTÜ leidis, et nii RMK kui ka keskkonnaameti elanike ja raiet puudutavate inimeste kaasamine on puudulik. Keskkonnaamet ja RMK kaebusega ei nõustunud ja soovisid kohtus, et see jääks täielikult rahuldamata. Kohus nõustus kõigi MTÜ Roheline Läänemaa kaebustega. „Võit on meie jaoks väga tähtis, kuigi keskkonnaamet võib otsuse edasi kaevata,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm Lääne Elule.

[caption id="attachment_163299" align="alignnone" width="1500"] Paralepa mets läheb kohaliku kaitse alla. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Keskkonnaministeerium algatas Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt välja arvamise. Metsa võtab oma kaitse alla Haapsalu linn, kuid looduskaitsjad näevad selles ohtu. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on riikliku kaitse alt välja arvamisest juttu olnud juba kaks-kolm aastat. „Kui üldplaneeringu algatasime, andis keskkonnaministeerium oma plaanist teada ja ütles, et arvestaksime üldplaneeringus kohaliku kaitse alla võtmisega,” ütles Rammu.

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lugesin hiljuti Aidi Valliku raamatut „Minu Haapsalu” ja see raamat avardas minu vaadet Haapsalust. Sissetulnuna näeme seda, mis parasjagu on, aga ei näe teekonda, mis on läbitud sellesse punkti jõudmiseks. Aidi Vallik kirjeldab Haapsalu, eriti just räämas ja kohati isegi metsistunud vanalinna teekonda seitsmekümnendatest aastatest tänapäevani, selliseks, nagu linn praegu on. Ja see teekond on tegelikult muljetavaldav. Raamatut lugedes tekkis mõte, et Haapsalu on nüüd jõudnud punkti, et kui võrrelda vana maja taastamisega, siis mustad tööd on tehtud, kandvad struktuurid remonditud ja nüüd saabub viimistluste aeg, kus saab pöörata rohkem tähelepanu ilu loomisele, detailidele, terviku harmooniale.

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kohalike kogukondade kaasamise nõue kogukondade jaoks oluliste metsade (KAH-metsad) majandamise plaanidesse tuleneb metsaseadusest ja vastutustundliku metsamajandamise standardist. Kahjuks ei ole kaasamise protsess nendes dokumentides selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjeldatud, mille tulemuseks on ebaselge, konfliktne, küsimusi tekitav protsess. Olulist selgust ei ole toonud ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) enda koostatud kaasamise juhend. Näiteks jääb segaseks, millal kaasamine lõpeb, kuidas saab tulemust vaidlustada, kellel on suurem sõnaõigus, omavalitsusel või kohalikel elanikel jne. Aga veel problemaatilisem on kaasamise sisuline pool.

[gallery ids="332577,332579,332581,332583,332585,332587,332589,332591,332593,332595,332597,332599,332601,332603,332605,332607"] Urmas Lauri fotod Keskkonnakaitsjad pole rahul sellega, et RMK plaanib lageraiet Haapsalu külje all Valgevälja riigimetsas, mis on kuulutatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaks. „Oleme hinnanud, et tegu võib olla metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks,” ütles RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais. „Valgevälja mets on marjakorjajate, seeneliste ja niisama kõndijate huviorbiidis. Seetõttu moodustasime KAH-ala ja panime paika raied. Nüüd on esimese raie aeg kätte jõudnud, see peaks toimuma novembris. Siis on marja- ja seeneaeg läbi ning raie ei häiri kohalikke elanikke.”

[caption id="attachment_312300" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu tuiksoone, Posti tänava allee jääb ette suurele teeremondile, mis tuleval aastal algab. Haapsallased Liina Viiret (kollases) ja Kätlin Tamm leiavad, et puude all on rahval mõnus jalutada ja et elujõus puudel on linnas suur väärtus ning seepärast peaks nad kindlasti kasvama jääma. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teade, et Haapsalu Posti tänavalt võib rekonstrueerimise käigus kaduda üks puuderivi, ärritas nii haapsallasi kui ka maastikuarhitekte, kes pidid koostama peatänava eskiisi. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul sõltub puude jäämine või mahavõtmine sellest, kuidas spetsialistid otsustavad projekti ellu viia. „Meil on soov teha jalgrattatee, ma ei kujuta ette ühtegi linna peatänavat ilma rattateeta. Praegu on küsimus, kuidas uus tänav maha joonistada,” ütles Mäesalu.