1.1 C
Haapsalu
Teisipäev, 23. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kätlin Tamm

Silt: Kätlin Tamm

Kavandatav erand jätab lageraietele ukse lahti

ontent/uploads/2020/12/kätlin-tamm-metsas_malleliisa-1.jpg"> Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linna üldplaneeringusse on kavas sisse kirjutada erand, mis jätab võimaluse Haapsalu ümbruses asuvates puhkemetsades siiski lageraieid läbi viia. Haapsalu linna uue üldplaneeringu protsess on jõudnud lõpufaasi. MTÜ Roheline Läänemaa on selles protsessis aktiivselt osalenud kõik need neli aastat. Oleme saatnud viiel korral ettepanekuid ja osalenud avalikel aruteludel. MTÜ põhikirjast tulenevalt on MTÜ fookuses olnud Haapsalu linna territooriumi looduskeskkond, aga samuti inimeste elukeskkond, mille loomulik osa on meie linna metsad ja nende pakutavad hüved. MTÜ Roheline Läänemaa läbiv ettepanek on olnud, et linna metsades, mis on üldplaneeringuga määratud aladeks, kus on esikohal teised väärtused (loodusväärtused, puhkevõimalused jne) kui majandusliku tulu teenimine, kasutataks püsimetsandust ehk püsimetsa valikraietega majandamise viisi. Teisisõnu leiame, et puht majanduslikul eesmärgil tehtavad uuendusraied ja eriti lageraie ei sobi inimeste puhkemetsadesse ja aladele, kus esmane eesmärk on säilitada ökosüsteeme.

Kätlin Tamm: väärtuslikke maastikke ja kogukonnametsi peab kaitsma

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alade kaitsmise peamised põhimõtted ja tingimused tulenevad maakonnaplaneeringutest. Näiteks Lääne maakonnaplaneering peab oluliseks, et väärtuslike maastike maakasutuse puhul arvestatakse piirkonna maastikulise eripäraga, mis aitab kaasa mitmekesise nii ökoloogilise kui ka kultuurilise keskkonna säilimisele ja suurendab seeläbi kohaliku elukeskkonna atraktiivsust. Väärtuslikke maastikke ähvardavate ohtudena tuuakse dokumentides välja näiteks vanade metsade raiet. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk on olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama.

Riigikontroll kritiseeris Nõva kujundusraiet

[caption id="attachment_393087" align="alignnone" width="2000"] Nõval Peraküla ja Rannaküla vahel tegi riigimetsa majandamise keskus 2021. aastal kujundusraiet, mis nüüd on sattunud kriitika alla. Foto: Andra Kirna[/caption] Märtsis avaldatud riigikontrolli auditis sattus kümne teise Eesti looduskaitsealadel tehtud raie hulgas kriitika alla ka 2021. aastal Nõva looduskaitsealal tehtud kujundusraie. Auditi tegemiseks tellis riigikontroll eksperthinnangu Eesti loodusuurijate seltsilt (ELS). Eksperthinnangus tõi ELS Nõva looduskaitseala kujundusraie puhul välja kuus eksimust. Raie läbiviimise juures heideti ette, et raiuti külmumata pinnasega ega arvestatud kaitsealuste liikide häiringutega pesitsusperioodil; Natura elupaigatüübi raiel rikuti seatud tingimusi. Etteheiteid jagus ka keskkonnaametnike aadressil.

Halduskohus tühistas Valgevälja lageraied

[caption id="attachment_380722" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juhi Kätlin Tamme sõnul on kohtus saavutatud võit tähtis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeval tühistas Tallinna halduskohus pärast ligi aasta kestnud menetlust kümme Valgevälja metsateatist ehk raieluba. Mullu 9. novembril esitas RMK Valgevälja metsa kümme teatist sooviga teha lageraie enam kui 7,6 hektaril. MTÜ Roheline Läänemaa kaebas otsuse 15. novembril Tallinna halduskohtusse. Tamme sõnul oli kohtusse pöördumiseks mitu põhjust: raied olid vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, hindamata oli jäänud keskkonnamõju ja MTÜ leidis, et nii RMK kui ka keskkonnaameti elanike ja raiet puudutavate inimeste kaasamine on puudulik. Keskkonnaamet ja RMK kaebusega ei nõustunud ja soovisid kohtus, et see jääks täielikult rahuldamata. Kohus nõustus kõigi MTÜ Roheline Läänemaa kaebustega. „Võit on meie jaoks väga tähtis, kuigi keskkonnaamet võib otsuse edasi kaevata,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm Lääne Elule.

Riik lõpetab Paralepa metsa kaitsmise

[caption id="attachment_163299" align="alignnone" width="1500"] Paralepa mets läheb kohaliku kaitse alla. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Keskkonnaministeerium algatas Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt välja arvamise. Metsa võtab oma kaitse alla Haapsalu linn, kuid looduskaitsjad näevad selles ohtu. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on riikliku kaitse alt välja arvamisest juttu olnud juba kaks-kolm aastat. „Kui üldplaneeringu algatasime, andis keskkonnaministeerium oma plaanist teada ja ütles, et arvestaksime üldplaneeringus kohaliku kaitse alla võtmisega,” ütles Rammu.

Kätlin Tamm: elu on imeilus, kui aga ise mees oled!

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lugesin hiljuti Aidi Valliku raamatut „Minu Haapsalu” ja see raamat avardas minu vaadet Haapsalust. Sissetulnuna näeme seda, mis parasjagu on, aga ei näe teekonda, mis on läbitud sellesse punkti jõudmiseks. Aidi Vallik kirjeldab Haapsalu, eriti just räämas ja kohati isegi metsistunud vanalinna teekonda seitsmekümnendatest aastatest tänapäevani, selliseks, nagu linn praegu on. Ja see teekond on tegelikult muljetavaldav. Raamatut lugedes tekkis mõte, et Haapsalu on nüüd jõudnud punkti, et kui võrrelda vana maja taastamisega, siis mustad tööd on tehtud, kandvad struktuurid remonditud ja nüüd saabub viimistluste aeg, kus saab pöörata rohkem tähelepanu ilu loomisele, detailidele, terviku harmooniale.

Kätlin Tamm: inimesed ei taha kogukonnale olulistes riigimetsades lageraiet

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kohalike kogukondade kaasamise nõue kogukondade jaoks oluliste metsade (KAH-metsad) majandamise plaanidesse tuleneb metsaseadusest ja vastutustundliku metsamajandamise standardist. Kahjuks ei ole kaasamise protsess nendes dokumentides selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjeldatud, mille tulemuseks on ebaselge, konfliktne, küsimusi tekitav protsess. Olulist selgust ei ole toonud ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) enda koostatud kaasamise juhend. Näiteks jääb segaseks, millal kaasamine lõpeb, kuidas saab tulemust vaidlustada, kellel on suurem sõnaõigus, omavalitsusel või kohalikel elanikel jne. Aga veel problemaatilisem on kaasamise sisuline pool.

Keskkonnakaitsjad nõuavad Valgeväljal mustikametsade säilimist

[gallery ids="332577,332579,332581,332583,332585,332587,332589,332591,332593,332595,332597,332599,332601,332603,332605,332607"] Urmas Lauri fotod Keskkonnakaitsjad pole rahul sellega, et RMK plaanib lageraiet Haapsalu külje all Valgevälja riigimetsas, mis on kuulutatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaks. „Oleme hinnanud, et tegu võib olla metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks,” ütles RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais. „Valgevälja mets on marjakorjajate, seeneliste ja niisama kõndijate huviorbiidis. Seetõttu moodustasime KAH-ala ja panime paika raied. Nüüd on esimese raie aeg kätte jõudnud, see peaks toimuma novembris. Siis on marja- ja seeneaeg läbi ning raie ei häiri kohalikke elanikke.”