-3.9 C
Haapsalu
Pühapäev, 23. jaanuar 2022
Avakülg Tags Kätlin Tamm

Silt: Kätlin Tamm

Kätlin Tamm: elu on imeilus, kui aga ise mees oled!

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lugesin hiljuti Aidi Valliku raamatut „Minu Haapsalu” ja see raamat avardas minu vaadet Haapsalust. Sissetulnuna näeme seda, mis parasjagu on, aga ei näe teekonda, mis on läbitud sellesse punkti jõudmiseks. Aidi Vallik kirjeldab Haapsalu, eriti just räämas ja kohati isegi metsistunud vanalinna teekonda seitsmekümnendatest aastatest tänapäevani, selliseks, nagu linn praegu on. Ja see teekond on tegelikult muljetavaldav. Raamatut lugedes tekkis mõte, et Haapsalu on nüüd jõudnud punkti, et kui võrrelda vana maja taastamisega, siis mustad tööd on tehtud, kandvad struktuurid remonditud ja nüüd saabub viimistluste aeg, kus saab pöörata rohkem tähelepanu ilu loomisele, detailidele, terviku harmooniale.

Kätlin Tamm: inimesed ei taha kogukonnale olulistes riigimetsades lageraiet

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kohalike kogukondade kaasamise nõue kogukondade jaoks oluliste metsade (KAH-metsad) majandamise plaanidesse tuleneb metsaseadusest ja vastutustundliku metsamajandamise standardist. Kahjuks ei ole kaasamise protsess nendes dokumentides selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjeldatud, mille tulemuseks on ebaselge, konfliktne, küsimusi tekitav protsess. Olulist selgust ei ole toonud ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) enda koostatud kaasamise juhend. Näiteks jääb segaseks, millal kaasamine lõpeb, kuidas saab tulemust vaidlustada, kellel on suurem sõnaõigus, omavalitsusel või kohalikel elanikel jne. Aga veel problemaatilisem on kaasamise sisuline pool.

Keskkonnakaitsjad nõuavad Valgeväljal mustikametsade säilimist

[gallery ids="332577,332579,332581,332583,332585,332587,332589,332591,332593,332595,332597,332599,332601,332603,332605,332607"] Urmas Lauri fotod Keskkonnakaitsjad pole rahul sellega, et RMK plaanib lageraiet Haapsalu külje all Valgevälja riigimetsas, mis on kuulutatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaks. „Oleme hinnanud, et tegu võib olla metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks,” ütles RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais. „Valgevälja mets on marjakorjajate, seeneliste ja niisama kõndijate huviorbiidis. Seetõttu moodustasime KAH-ala ja panime paika raied. Nüüd on esimese raie aeg kätte jõudnud, see peaks toimuma novembris. Siis on marja- ja seeneaeg läbi ning raie ei häiri kohalikke elanikke.”

Haapsallased seisavad peatänava puude eest

[caption id="attachment_312300" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu tuiksoone, Posti tänava allee jääb ette suurele teeremondile, mis tuleval aastal algab. Haapsallased Liina Viiret (kollases) ja Kätlin Tamm leiavad, et puude all on rahval mõnus jalutada ja et elujõus puudel on linnas suur väärtus ning seepärast peaks nad kindlasti kasvama jääma. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teade, et Haapsalu Posti tänavalt võib rekonstrueerimise käigus kaduda üks puuderivi, ärritas nii haapsallasi kui ka maastikuarhitekte, kes pidid koostama peatänava eskiisi. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul sõltub puude jäämine või mahavõtmine sellest, kuidas spetsialistid otsustavad projekti ellu viia. „Meil on soov teha jalgrattatee, ma ei kujuta ette ühtegi linna peatänavat ilma rattateeta. Praegu on küsimus, kuidas uus tänav maha joonistada,” ütles Mäesalu.

Haapsalus tuleb meeleavaldus metsa kaitseks

[caption id="attachment_306636" align="aligncenter" width="2000"] Metsakõne peab mükoloog Tõnu Ploompuu, kes viib kokkutulnud ka seeneretkele. Foto: Ave Maria Mõistlik[/caption] Pühapäeval kell 14 on kõik inimesed, kellele teeb muret äge metsaraie, oodatud Paralepa metsa seeneplatsile meeleavaldusele. „Me tahame tähelepanu tõmmata kohalikule metsale, et inimesed mõtleks ja avastaks seda teemat,” ütles meeleavalduse korraldaja, MTÜ Roheline Läänemaa liige Kätlin Tamm. Haapsalu meeleavaldus on üks osa üleriigilisest väljaastumisest metsade kaitseks. Seda organiseerib MTÜ Päästame Eesti Metsad.

Kätlin Tamm: kuidas kaitsta Paralepa metsa?

[caption id="attachment_304744" align="alignnone" width="2000"] Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 18. juuli Lääne Elu kirjutas keskkonnaameti plaanist võtta Paralepa ja Pullapää metsalt ära riiklik kaitse. Nimelt sai Haapsalu linnavalitsus juunis mitteametlikke kanaleid pidi teada, et ameti arvates ei vasta need puistud „riigi tasandil kaitset väärivate alade kriteeriumidele”. 9. juulil toimus linnavalitsuses koosolek, kus osalesime ka meie MTÜst Roheline Läänemaa ja kus arutati Haapsalu linna uut üldplaneeringut ning linna ümbritsevate rohealade saatust. Keskkonnaameti esindajate käitumine sel koosolekul jättis „kustumatu” mulje. Keskkonnaspetsialistid ei soostunud (või ei olnud võimelised?) nimetama  ühtegi konkreetset põhjust Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt välja arvamiseks ka pärast mitmekordset järelepärimist. Selle asemel kordasid nad järjepanu, et neis metsades „ei ole midagi kaitset väärivat”. Rõhutasime, et Paralepa-Pullapää metsamassiivis elab üheksa erinevat nahkhiireliiki, mis on kõik II kategooria kaitstavad liigid ja seda Euroopa loodusdirektiivi alusel. Lisaks elavad neis metsades kaitsealused kahepaiksed, roomajad ja linnud, nagu näitas oma 2013. aasta uurimistöös Matti Masing. See töö edastati ka keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile.

Riik jätab Paralepa metsa kaitseta

Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata. Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le. Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja.