Valev Mirtem (kodanikunimega Ingvar Luhaäär) on 1976. aasta Koidus ilmunud artiklis „Veidi eksperimenteerides“ pakkunud välja mitmeid põnevaid sõnu.
Mirtem juhtis tähelepanu, et sõnaloomes tegeletakse peaasjalikult kohmakate ja võõrapärase kõlaga tehnika- ning olmeterminite asendamisega. Luulekeele rikastamine on aga jäänud tagaplaanile. Selle tühimiku täitmiseks tegi Mirtem rea sõnaettepanekuid just luulekeele täiendamiseks.
Mirtemi loodud sõna on näiteks helem – päikese (ka kuu) valguslaik pilves, luuleelamus inimeses. Või siis hurme – nahk (poeetilises tähenduses), hurmehelem – inspiratsioonisähvatus, mis on särana tuntav ka hurmes, hurmel – inimene, kelles puhkeb hurmehelemeid.
Mirtemi sõnade puhul valitseb h-tähe poeesia ja need tekitavad hurmehelemeid.
…sain hurmeldatud : ) Aitäh, Monika Undo.