Kevade tulles annab meie organism märku vajadusest suureneva vitamiinikoguse järele. On ju talve jooksul valdav osa varudest ära kulutatud. Esimeseks kevadekuulutajaks võib julgelt nimetada karulauku, ladinakeelse nimetusega Allium ursinum. Visit Estonia tutvustab oma kodulehel väliskülalistele karulauku kui vitamiinipommi, mille lehed sisaldavad peaaegu 20 korda enam C-vitamiini kui sidrun. Karulauku võib leida niisketest ja varjulistes metsatukkadest peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Karulaugu tunned ära enne, kui teda märkad, ninna tungiva mõnusa küüslaugulõhna järgi, ja alles seejärel silmad erkrohelist maad katvat vaipkatet. Karulauk on saanud oma nime uskumusest, et talveunest ärgates sõid karud seda taime, et taastada kaotatud jõudu ning väljutada kehast jääkained.
Karulauku on kasutatud sajandeid tervise parandamisel, kuid teaduslikult on selle mõju inimese tervisele uuritud väga vähe. Juba keskmisel kiviajal on täheldatud, et karulaugul on olnud oluline osa sõdalaste dieedis. Kreeka arst Dioscorides on maininud 1. sajandil nelja laugulist, nende hulgas karulauku, tervislike omaduste poolest, mis aitavad kehast mürkaineid väljutada. Inglise vanasõna ütleb: kui sööd porrulauku märtsis ja karulauku mais, saavad arstid end terve järgneva aasta mõnusalt tunda. Silmas on peetud taimede supermõju tervisele ja inimese organismile.
Kõik karulaugu taimeosad on söödavad. Lehed sisaldavad peale C-vitamiini eeterlikke õlisid, mistõttu tasub eelistada karulaugu söömist toorelt – kuumutades lisatakse karulauk toidule nagu teised värsked ürdid valmistamise lõpus. Kõige lihtsam viis karulauku säilitada on valmistada sellest pesto – peenesta hakitud karulaugulehed kannmikseris oliiviõli, seedermänni- või piiniaseemnete, parmesani ja tibakese meresoolaga. Pestot saab kasutada kõikvõimalikes toitudes. Suurepärase kevadise õhtueine saab valmistada vaid 30 minutiga, lisades paar supilusikatäit karulaugupestot risotole.
Risoto valmistamine on sõna otseses mõttes kunst. Seda protsessi tasub nautida kui kunsti, õpetatakse kokaõpilastele koolis – haara spaatel nagu pintsel kätte ning vaba käega, kerge ja sujuva liigutusega keeruta seda pannil. Ei ole vaja teha äkilisi liigutusi, oluline on spaatli pidevas liikumises hoidmine. Risoto kreemisuse tagabki selle pidev, rahulik ja kunstnikule omane segamine pannil.
Kevadine risoto karulaugupestoga
- 300 g risotoriisi (Arborio)
- 1 l kana- või veisepuljongit
- 1 suurem mugulsibul
- 1 tk küüslauguküüs
- 0,5 dl valget veini
- õli praadimiseks
- soola, pipart
- 80 g riivitud parmesani
- 2 spl karulaugupestot või purustatud karulauku õliga
- kaunistamiseks salatilehti, karulaugupestot, lisandiks praetud haugifileed
Kõigepealt pane kuumale pannile õli, lisa tükeldatud sibul, prae mõni minut, lisa hakitud küüslauk. Kui sibul muutub klaasjaks, lisa riis (risotoriisi ei pesta jooksva vee all erinevalt teistest riisisortidest, see lisatakse pannile kuivalt). Prae riisi mõni minut segades, seejärel lisa valge vein. Lase alkoholil mõni minut eralduda, samal ajal segu segades. Lisa vähehaaval soe puljong, tee seda jaokaupa, täpselt nii palju, et riis saaks kaetud. Jätka riisi segamist spaatliga kunstnikule omase käeliigutusega, ikka edasi-tagasi pannil pintseldades. Puljongit lisa 4–5 osas. Risoto on valmis, kui riisitera on al dente ehk tera on keskelt kergelt kõva. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta tulelt, lisa karulaugupesto ja parmesan, sega läbi ning lase mõned minutid rahuneda. Risoto konsistents peab jääma kergelt mahlane, kuid mitte laialivalguv. Kaunista salatilehtede, riivitud parmesani ja miks mitte kohaliku kalamehe käest saadud ning praetud haugifileega. Naudi!
Ei hakka praetud haugi maitset rikkuma.
Huvitav miks selle proua jutu kommentaarid kustutatakse erilise innuga, ei tea kas toidufotograaf ei talu kriitikat.
sõna on vaba ainult valitutele.
sõna on aga möla ei ole
lihtsalt, rohelised sibulapealsed ja murulauk on kõigile odavalt kättesaadavad, karulaugu teema sama nõme nagu kalli avokaado reklaam mingi imevahendina.
Vapustav uudis……. ei mingit Eesti moodi seapraadi ja kapsaid enam, vaid võõrapärast Itaalia riisi ja rohtu.