26.1 C
Haapsalu
Laupäev, 25. juuni 2022
Avakülg Tags Daire Kaup

Silt: Daire Kaup

Daire Kaup: toiduturism kui kasvav turismiharu

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Michelin tuleb Eestisse! Paljude jaoks ei ütle see uudisnupuke peale ebamäärase termini suurt midagi, suurele osale äriinimestest on see oluline sündmus. Eestis hakkab ametlikult ja eeldatavasti hoogsa tempoga arenema uus turismiharu – toiduturism, mis aitab maailma tasandil näidata ja reklaamida kohalikku toorainet, traditsioone ja toidu valmistamise mitmekesisust, tõsta au sisse meie tippkokad ja söögikohad, aidata nad maailmakaardile ehk punasesse raamatusse nimega Michelin Guide. Esimesed Michelini tärnid ehk hinnangud restorani kvaliteedile anti restoranidele Prantsusmaal 1926. Samal aastal omistati nn peentele söögikohtadele üks tärn. 1931. aastal laiendati hindamissüsteem kolme tärnini, mis kehtib tänaseni. Erinevalt muudest hindamissüsteemidest ei ole üks tärn halb, vastupidi, see on suur au ja saavutus igale restoranile ja just peakokale.

Daire Kaup: kust tulevad gurmeemaailma suunamudijad?

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Sariõppijana rõõmustas mind pakkumine külastada siinse regiooni suurimat kokakooli Lycée Edouard Branly School. Tegemist on meie kutsekooli sarnase õppeasutusega. Vastuvõtt on tore. Koolis juba 15 aastat tegutsev kokkade õpetaja Anthony ja prantsuse keele õpetaja Isabel söödavad algatuseks meil kooli sööklas kõhu täis esimese kursuse kokkade valmistatud roogadega. Tegemist on restoraniks muudetud ruumiga, kus ka teenindavad kooli õpilased.

Daire Kaup: minu Prantsuse köök

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="696"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Kastmed ja knellid – Prantsuse köögi pärlid Esimene töönädal Prantsusmaal on olnud karm. 15tunnised päevad ei lase kehal taastuda, ka mõistus tõrgub detailide arvu ja järjekorda meelde jätmast.

Daire Kaup: vale või kastme sees

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Kuuks ajaks on minu ja Toomase töökohaks Lääne-Prantsusmaal Bretignolles-sur-Meris asuv Michelini tärniga pärjatud restoran J. M. Perochon, Igor vihub samal ajal La Grand Roche’i nimelises restoranis. Üheksa aastat tagasi saabus J. M. Perochoni restorani õuele õnn, esimene Michelini tärn. Seda tärni tuleb tõestada igal aastal – kord aastas külastab restorani rühm salajasi hindajaid, kes otsustavad tärni saatuse üle. Peakokk räägib hirmujudinatest, mida tundis, kui Michelin Guide’i lehel (guide.michelin.com) sel aastal oma nime ei leidnud.

Daire Kaup: Minu Prantsuse köök

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Kui sulle sajab sülle võimalus veeta kuu aega Prantsusmaal, Michelini tärniga pärjatud restoranis praktiseerides oma ala parimate juures, kas siis loobuksid? Vist mitte, mina ka mitte! Pakin kohvri, viin koera ämma juurde ja hapusaia juuretise annan Heli hoole alla. Heli tahaks nii väga osata ka ise hapusaia valmistada, seda on ta mitu korda maininud. Nüüd on tal võimalus proovida, kas on selleks valmis. Nii nagu väikeste lastega, kes koera soovivad ja peavad enne mängukoeraga kuu aega hommikul kell 6 õues pissil käima, peab Heli kuu aega minu juuretist toitma. Kord nädalas tainast paar tundi toatemperatuuril hoidma, seejärel toitma ja siis õrnalt külmikusse tagasi asetama. Heli lubab iga kord mulle pildi saata tõestamaks, et juuretis veel elus on – elame, näeme.

Daire Kaup: vanad retseptid aitavad mälestusi elus hoida

[caption id="attachment_350034" align="alignnone" width="1918"] Praetud maks. Foto Daire Kaup[/caption] Kui pidada söömist hardaks ja nostalgiliseks tegevuseks, siis kõige ehedamal viisil teeme seda pühade, peamiselt jõulude ajal. Pikkadel pühadel täidavad meie kodu eriliselt meeldivad lõhnad ning valmimas on enneolematul hulgal maitsvaid ja traditsioonilisi hõrgutisi.

Daire Kaup: muuda oma toitumisharjumusi ise

[caption id="attachment_349409" align="alignnone" width="696"] Haugi-lõhekotlett. Foto Daire Kaup.[/caption] Üsna igapäevane on olukord, kus seltskond naudib restoranis hõrgutisi, juues kõrvale hoolikalt valitud veini, ning jõuab vestluses tervise-, toitumis- ja vere kolesteroolisisalduse teemani. Kolesteroolist räägivad üha enam ka mehed, kes siiani oma toitumisele suurt tähelepanu pööranud pole.

Daire Kaup: kui sõbrad söövad eri toite

[caption id="attachment_349038" align="alignnone" width="2000"] Kõrvitsarisoto. Foto: Daire Kaup[/caption] Üha tavalisem on olukord, et õhtusöögile saabub seltskond, kus on nii veganid, taime- kui ka segatoidulised. Veganlus ehk range taimetoitlus on filosoofia või elustiil, mis väldib loomade ja loomsete saaduste kasutamist toidus, riietuses ja mujal. Veganid ei söö ka mett ja mune ega kasuta igapäevaelus tooteid, mis sisaldavad näiteks villa, pärleid, sulgi jm loomset päritolu materjale. Taimetoitlus põhineb pigem taimsete toiduainete söömisel. On taimetoitlasi, kes ei söö liha, aga samas söövad kala ja mune. On taimetoitlasi, kes väldivad kõiki lihasaadusi, aga on jätnud piimatooted menüüsse jne.

Daire Kaup: kiire toit – Haapsalu Fried Chicken võileib

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption]
  1. novembril tähistas maailm kiirtoidu päeva. Tavaliselt peetakse kiirtoidu all silmas hamburgereid, pitsat, friikartuleid või frititud kanapalasid. Üsna tihti aga pannakse võrdusmärk rämps- ja kiirtoidu vahele. Rämpstoit on madala toiteväärtusega, sisaldades näiteks vähe või üldse olematu koguse vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, seal on suur kogus rasva, sh transrasva, soola või suhkruid. Tänapäeval on aga saadaval üsna hea valik tervislikku kiirtoitu – ka hamburger sisaldab rohkelt salatit, burgerikotlet on valmistatud kohapeal ja valminud grillil.
Üsna keeruline on hoida tervislikku joont, kui süüa kiirtoitu pidevalt, sest tema peamiseks ebatervislikuks mõjuriks organismile on portsjoni suurus ja kaloraaž ning transrasvade hulk. Organismile pole oluline ainult päeva jooksul saadud energiahulk, vaid ka selle jaotus õigete toitainete vahel. Täiskasvanud inimene peaks saama kogu päeva energiast 10–15% valke, 25–30% rasvu, sh 1 g transrasvu, ja 50–60% süsivesikuid. Võib juhtuda, et ühe portsjoni kiirtoiduga saab sööja kätte päevase energiahulga, ise seda tunnetamata. See ei tähenda, et kiirtoitu ei tohiks üldse süüa või seda peaks vältima. Oluline on mõõdukus. Ning tore on kiirtoitu vahelduseks ise kodus või sõpradega valmistada.