12.8 C
Haapsalu
Neljapäev, 28. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Daire Kaup

Silt: Daire Kaup

Daire Kaup: muuda oma toitumisharjumusi ise

[caption id="attachment_349409" align="alignnone" width="696"] Haugi-lõhekotlett. Foto Daire Kaup.[/caption] Üsna igapäevane on olukord, kus seltskond naudib restoranis hõrgutisi, juues kõrvale hoolikalt valitud veini, ning jõuab vestluses tervise-, toitumis- ja vere kolesteroolisisalduse teemani. Kolesteroolist räägivad üha enam ka mehed, kes siiani oma toitumisele suurt tähelepanu pööranud pole.

Daire Kaup: kui sõbrad söövad eri toite

[caption id="attachment_349038" align="alignnone" width="2000"] Kõrvitsarisoto. Foto: Daire Kaup[/caption] Üha tavalisem on olukord, et õhtusöögile saabub seltskond, kus on nii veganid, taime- kui ka segatoidulised. Veganlus ehk range taimetoitlus on filosoofia või elustiil, mis väldib loomade ja loomsete saaduste kasutamist toidus, riietuses ja mujal. Veganid ei söö ka mett ja mune ega kasuta igapäevaelus tooteid, mis sisaldavad näiteks villa, pärleid, sulgi jm loomset päritolu materjale. Taimetoitlus põhineb pigem taimsete toiduainete söömisel. On taimetoitlasi, kes ei söö liha, aga samas söövad kala ja mune. On taimetoitlasi, kes väldivad kõiki lihasaadusi, aga on jätnud piimatooted menüüsse jne.

Daire Kaup: kiire toit – Haapsalu Fried Chicken võileib

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption]
  1. novembril tähistas maailm kiirtoidu päeva. Tavaliselt peetakse kiirtoidu all silmas hamburgereid, pitsat, friikartuleid või frititud kanapalasid. Üsna tihti aga pannakse võrdusmärk rämps- ja kiirtoidu vahele. Rämpstoit on madala toiteväärtusega, sisaldades näiteks vähe või üldse olematu koguse vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, seal on suur kogus rasva, sh transrasva, soola või suhkruid. Tänapäeval on aga saadaval üsna hea valik tervislikku kiirtoitu – ka hamburger sisaldab rohkelt salatit, burgerikotlet on valmistatud kohapeal ja valminud grillil.
Üsna keeruline on hoida tervislikku joont, kui süüa kiirtoitu pidevalt, sest tema peamiseks ebatervislikuks mõjuriks organismile on portsjoni suurus ja kaloraaž ning transrasvade hulk. Organismile pole oluline ainult päeva jooksul saadud energiahulk, vaid ka selle jaotus õigete toitainete vahel. Täiskasvanud inimene peaks saama kogu päeva energiast 10–15% valke, 25–30% rasvu, sh 1 g transrasvu, ja 50–60% süsivesikuid. Võib juhtuda, et ühe portsjoni kiirtoiduga saab sööja kätte päevase energiahulga, ise seda tunnetamata. See ei tähenda, et kiirtoitu ei tohiks üldse süüa või seda peaks vältima. Oluline on mõõdukus. Ning tore on kiirtoitu vahelduseks ise kodus või sõpradega valmistada.

Daire Kaup: üliõpilase toidulaud

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Lastel on kombeks kiiresti kasvada. Ärkad ühel hommikul üles – ja suureks nad saanud ongi. Kaugel pole aeg, kui vähemasti osa neist seab sammud kodust kaugel asuvatesse koolidesse. Muude suurte elumuudatuste seas seisavad nad silmitsi faktiga, et nüüd on vaja ise süüa osta ja teha. Mõni aasta tagasi Swedbanki läbi viidud uuring tõestas, et 57 protsendile üliõpilastest tuli üllatusena, et toit on kallis.

Daire Kaup: head toidukunstikuud!

[caption id="attachment_347024" align="alignnone" width="1333"] Ühepajatoit. Daire Kaup[/caption] Novembris tähistatakse Eestis toidukunstikuud. ETV2 näitab sel puhul väärtfilme kõigest, mis toiduga seotud – alates valmistamisest ja lõpetades eri riikide toidukultuuridega ning sealsete kokkade ja nende elustiili esitlemisega. Toidukunst (Culinary Arts) on lihtsalt öeldes kunst, milles on ühendatud toidu valmistamine, esitlemine ja serveerimine. Lihtsaim viis mõelda toidukunstist on kujutleda end lemmikrestorani laua taha ning imetleda sulle serveeritud toitu kõigi meeltega: kuidas on see taldrikule sätitud, kuidas lõhnab, kuidas maitseb, milline on toidu struktuur. Professionaalse toidukunstniku ülesanne on tagada, et sinu kõik meeled töötaksid ja tajuksid rooga kõige positiivsemal kujul ja sa oleksid tulemusega ülimalt rahul. Toidukunst algab parima tooraine valikuga – ei ole võimalik saada head tulemust kehvadest koostisosadest. Tipprestoranis jälgib olulise tooraine ostuprotsessi tavaliselt peakokk, olgu tegemist seente, kapsa või kalaga. Järgmisena otsustab tipprestoranis peakokk, missugust rooga neist valmistada, et olemasolevat toorainet võimalikult hästi ja maitsvalt ära kasutada. Teadlik kokk suudab menüüd ko

Daire Kaup: päike sinu söögilaual – gemista ehk täidetud tomatid-paprikad Kreeka moodi

[caption id="attachment_346436" align="alignnone" width="1700"] Täidetud tomatid-paprikad Kreeka moodi. Foto Daire Kaup[/caption] Ei oleks osanud uneski näha, et parim otsus on just nüüd ja praegu osta lennupiletid ja põrutada Kreekasse. Jah, puhkama on alati hea minna. Aga kui minna siis, kui oled kuuleka kodanikuna järginud kõiki reegleid, pole kaks aastat kodust nina väga kaugele välja pistnudja oled teinud kõik endast oleneva, et eakaid kaaskodanikke ja sugulasi kaitsta, on tunne, justkui saabunuks lõpuks paradiisi. Paradiisi sõna otseses mõttes ja ollespäriselt tänulik võimaluse eest tunnetada mägiste matkaradade puhast õhku, väikeste külade ja sealsete inimeste siirast soojust, maitsta imelisi roogasid. Esimest korda saan aru, milline väärtus on reisimisel ja uue kogemisel.

Lagunevast arvutusjaamast sai uhke hotell

[gallery ids="344656,344659,344661,344663,344665,344667,344669,344671,344673,344675,344677,344679,344682,344684,344686,344688,344690,344692,344694,344696,344698,344700,344702,344704,344706,344708"] Malle-Liisa Raigla fotod Detsembris avab enam kui 20 aastat tühjana seisnud endises arvutusjaama hoones Haapsalus uksed hotell. Uues hotellis on kümme tuba, mis mahutavad 24 inimest. Kolm hotellituba on kahe toa ja kööginurgaga. Maja ühes osas on omanike Daire ja Veiko Kaubi korter.

Daire Kaup: kas söögiseened aitavad mälu parandada?

[caption id="attachment_341305" align="alignnone" width="1667"] Kukeseened chabattaga. Foto: Daire Kaup[/caption] Ei saa me ilma seenteta – seened on metsas ja turulettidel, seentest räägitakse õhtusöögimenüüle mõeldes, seened on sügise päikeseline osa ning armastatud toiduaine kõikides maailma köökides. Seened on ülipõnev tooraine. Nad sisaldavad kiudaineid, eelkõige lahustuvat kiudainet beetaglükaani, mis võib vähendada vere kolesteroolisisaldust ja tugevdada immuunsüsteemi. Samuti sisaldavad seened antioksüdante, valke ning mineraalaineid ja vitamiine. Nad on rikkad asendamatute aminohapete, C-, D-, E- ja B-grupi vitamiinide ning mikroelementide tsingi ja seleeni poolest.

Daire Kaup: mõnus sügisene suvikõrvitsapannkook

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Suvikõrvits (Cucurbita pepo) on üks tänuväärne taim, mille kasvatamisega saab igaüks hakkama. Ta kasvab isegi rõdukastis ning meie kliimavöötmes saame enamasti lopsakat saaki. Suvikõrvits on kõrvitsaline, mida korjatakse n-ö ebaküpsena ehk kõige maitsvam on see just siis, kui väike õietutt on veel küljes, taim ise u 25 cm pikkune ning koor õrn ja õhuke. Värvuselt võib ta olla tumeroheline kuni sügavkollane või oranž. Seda piklikku taime oleme harjunud pidama ikka köögiviljaks, kuid botaaniliselt on tegemist hoopis puuviljaga, ehkki valmistatakse temast peamiselt soolaseid roogi. Kui kõrvitsalised on pärit Ameerikast, siis suvikõrvits on aretatud 19. sajandil Itaalias Milano lähistel ning jõudis Ameerikasse 20. sajandi algul, arvatavasti Itaalia immigrantide tooduna. Suvikõrvits on kõrge toiteväärtuse ja heade raviomadustega, sisaldades suurel hulgal antioksüdante, mis aitavad kaitsta organismi vabade radikaalide kahjustuste eest. Samuti leidub temas suurel hulgal karotenoide, mis on olulised silmade, naha ja südame tegevuseks.

Daire Kaup: luksuslikud pelmeenid kalaga

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Kohe-kohe on käes pidustuste aeg, kus iga eestimaalane katab laua hea ja paremaga meenutamaks 30 aasta taguseid mälestusi ja vabaduse võitu. Olgu tegemist sünnipäeva, taasiseseisvumise või hoopis jõulude ja uusaastapidustusega, üks on selge – laud olgu alati kaetud – olenemata riigikorrast või kultuurist. Oleme nii harjunud oma traditsioonide ja kommetega, et polegi olnud mahti mõelda, kuidas teised riigid pidulikke sündmusi tähistavad. Iga riigi toidukultuur annab kohalikule inimesele tema identideedi. Enamik kohalikke jagavad ülima heameelega lugusid oma toidust ja retsepte lemmikroogadest. Meil on võimalik palju õppida, põigates aegajalt teiste riikide toidulauale, leides sealt oma lemmikud ja pikkides neid omakorda oma pidulaua menüüsse. Eri maade toitu ja toidukultuuri on nii põnev uurida kui ka lõbus katsetada. Seda muidugi juhul, kui oled avatud uutele maitsetele ja kogemustele.