Silt: Daire Kaup

[caption id="attachment_338868" align="alignnone" width="683"] Põldmarja-kohupiimakook purukattega. Foto Daire Kaup.[/caption] Lapsepõlvest meenuvad põldudel asuvad kivihunnikud, mille peal sai turnitud ning põldmarju söödud. Minu lapsepõlve suvekodu asus Jalukses, Lääne-Nigula vallas, kus vennaga ringi uidates unustasime endid tihti põldmarjade keskele. Mälestustes on mõnusalt magus-hapukas maitse, tumepunaseks värvunud sõrmed ja suu.

[caption id="attachment_336462" align="alignnone" width="1667"] Grillitud puuviljad. Daire Kaup[/caption] Puu- ja köögiviljade söömist on propageeritud aastakümneid kui tervisliku toitumise alustalasid. Aga miks? Peamiselt ikka seetõttu, et see aitab vähendada haigestumist eri südameveresoonkonna tõbedesse. Kuna hea tervis lisab inimese ellu portsu õnne, võib tõenäoliselt olla seos ka tervisliku toitumise ja õnne vahel, kuid ametlikult seda kinnitatud veel ei ole. Viimastel aastatel on uuritud seoseid ülekaalulisuse ja vaimse seisundi vahel, kuid toitumise ja õnne vahelist seost seni väga vaadeldud pole. Enamik inimesi on mures oma õnne pärast, seda nagu napiks, osade meelest ei taha õnn üldse nende õuele tulla ning seega otsitakse erinevaid võimalusi oma õnne suurendamiseks. Valdavat osa õnne määravaid tegureid ei suuda me ise kontrollida – nt keskkond, kuhu sünnime, maailm, milles elame, õhk, mida

Aasta tihedaim turismihooaeg on käes, ka kõige vingemad töömesilased on otsustanud juulis juhtme seinast tõmmata ning varbad vette pista, seda kas kodus või võõrsil, sageli maitsvaid toite ja jooke nautides.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Inimesed üle maailma elavad tänapäeval kauem kui eales enne. Esimest korda ajaloos võib enamik inimestest elada kuuekümnenda eluaastani ja kauemgi veel. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks aastaks 2050 olema 60aastaste elanike arv kogu maailmas 2 miljardit (2015. a oli see 0,9 mld). Tervislik vananemine on aga üks suurimaid proovikivisid: vananemine ei ole automaatselt meie sisse programmeeritud ja me ei saa seda ka kuidagi vältida, aga saame seda ise mõnusamaks muuta. Eluiga on nii meie geenide kui ka elukeskkonna vastastikuse mõju tulemus.

[caption id="attachment_333688" align="alignnone" width="2000"] Mango-kookose-tšiiapuding. Foto Daire Kaup[/caption] Aeg-ajalt juhtub ka nii, et alustad tööpäeva koos kukega ning lõpetad siis, kui maailm magab ja päike on ammu loojunud. Mis aga toimub meie kehaga, kui selline eluviis kestab pikalt? Mõni aeg tagasi avaldasid Ameerika finantsettevõtte Goldman Sach töötajad info selle kohta, kui palju nad ametlikult väidetuga võrreldes tegelikult töötavad. Nende töönädalad venisid juba 100tunnisteks. Võime ju arvata, et see ongi Wall Street kõrgepalgaliste finantsgeeniuste saatus, aga tegelikkuses leidub töönarkomaane palju lähemal: meie enda riigis, linnas, naabruses. Viimastel aastatel on avaldatud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, kuidas liiga pikad ja rasked tööpäevad põhjustavad inimese tervisele tõsiseid tagajärgi.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Grillimine on olnud Eestis aastakümneid populaarne. Mitmekesise toidu valmistamiseks pole võimalik leida paremat kööki kui sinu enda tagaaias või mõnusas paigas looduses. Millegipärast peetakse grillimist peamiselt suviseks tegevuseks, kuid grilli saab käima tõmmata ka talvel ning just siis võib lõpptulemus olla isegi parem, kuna külm hoiab kuumust grillis pehmemana ja küpsetamisele kulub sedavõrd palju aega, et toiduelamus on topelt suur. Tänapäeva keraamilised grillid on tänu ühtlast temperatuuri hoidvale hermeetilisele konstruktsioonile ja seinte paksusele loodud aastaringseks kasutamiseks.

Itaalia veinipidu Haapsalus on selleks korraks läbi. Vähem kui aasta on jäänud järgmise peoni, kus nautida hõrkude söökide ja aromaatsete veinidega pikitudVahemere-pärast festivali. Me kõik nautisime seda sündmust suuremal või vähemal määral, hing ihkas juba ammu toast välja, tänavale, lõbusate inimeste sekka. Itaalia on tuntud oma kunsti ja ajaloo, aga kaimelise toidukultuuri poolest. Haapsalu kohvikute ja restoranide menüüdes