Suvikõrvits (Cucurbita pepo) on üks tänuväärne taim, mille kasvatamisega saab igaüks hakkama. Ta kasvab isegi rõdukastis ning meie kliimavöötmes saame enamasti lopsakat saaki. Suvikõrvits on kõrvitsaline, mida korjatakse n-ö ebaküpsena ehk kõige maitsvam on see just siis, kui väike õietutt on veel küljes, taim ise u 25 cm pikkune ning koor õrn ja õhuke. Värvuselt võib ta olla tumeroheline kuni sügavkollane või oranž.
Seda piklikku taime oleme harjunud pidama ikka köögiviljaks, kuid botaaniliselt on tegemist hoopis puuviljaga, ehkki valmistatakse temast peamiselt soolaseid roogi. Kui kõrvitsalised on pärit Ameerikast, siis suvikõrvits on aretatud 19. sajandil Itaalias Milano lähistel ning jõudis Ameerikasse 20. sajandi algul, arvatavasti Itaalia immigrantide tooduna.
Suvikõrvits on kõrge toiteväärtuse ja heade raviomadustega, sisaldades suurel hulgal antioksüdante, mis aitavad kaitsta organismi vabade radikaalide kahjustuste eest. Samuti leidub temas suurel hulgal karotenoide, mis on olulised silmade, naha ja südame tegevuseks.
Ta on nii kurb.