Silt: Daire Kaup

[caption id="attachment_330639" align="alignnone" width="208"] Gluteenivaba Mississippi mudakook. Foto Daire Kaup[/caption] Eri toitumisviise on inimesed katsetanudaastakümneid. Dieedid tulevad ja lähevad – seda ühte ja ideaalset teiste seast välja tuua pole võimalik, sest inimesed on erinevad. Huvi gluteenivaba dieedi vastu on kasvanud jõudsasti, poeriiulitel on üha enam näha eri tooteid, milles gluteen puudub või on eemaldatud.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Ei saa salata, et Gruusia on üks maailma huvitavamaid sihtkohti, seda nii imekaunite mägede kui ka kultuuri, sh köögikultuuri tõttu. Iga kord Gruusiat külastades paneb mind imestama grusiinide oskus valmistada ette suursuguseid pidusööke ning viia söömapidusid läbi unustamatul viisil: laul ja tants vaheldumisi söögi ja toostidega. Gruusias reisides ei saa arvestada kerge õhtueinega, sest lauad on lookas kõigest imemaitsvast, mida hing ihaldada võiks. Taldrikud toitudega asetsevad kihiti üksteise peal ning laudlina mustrit ei hooma ka kõige püüdlikum silm mitte.

Kala on üks ütlemata väärtuslik toiduaine. Eesti kalaliidu sõnul teeb kala meid lausa ilusaks – kasutatakse ju kalas leiduvat oomega-3-rasvhapet ilutööstuses kosmeetikatoodete valmistamisel. Oomega-3-rasvhapped aitavad kaitsta nahka päikese ja muude kahjustuste eest, samuti on kalasööjate nahk siledam, elastsem ja kaitstud kahjulike välismõjurite eest. Toiteväärtuselt on kalaliha võrreldav loomalihaga, samas ületab kala toitainete omastatavuse poolest kõiki lihaliike. Kalaliha sisaldab väga suurel hulgal valke, olenevalt liigist 13–23%. Lisaks leidub kalas vitamiine, nt A, D, B1, E ja B2, ning mineraalaineid: fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, seleeni jt. Euroopa Liidu liikmesriikides süüakse kala u 24 kg inimese kohta aastas, kõige suuremad kalasõbrad on Islandil ja Portugalis, kus süüakse vastavalt 92 kg ja 57 kg kala inimese kohta aastas. Eesti hoiab aga kala tarbimises madalat joont. Värske uuringu andmetel on eestlaste kalaisu kahan

[caption id="attachment_327868" align="alignnone" width="340"] Foto: Daire Kaup[/caption] Emad on nagu arstid – suunavad oma energia ja südame pereliikmete tervisele, ennast ja oma vajadusi samal ajal unarusse jättes. Ema on see, kellele saad alati helistada ja küsida, millal kana külmikus halvaks läheb… või kui on vaja mõnd huvitavat retsepti liha küpsetamiseks ja infot, kuidas aru saada märkest „parim enne” pakendil.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Sel kevadel on paslik mõelda ja tegutseda, et kaitsta oma organismi tõhusamalt haiguste ja võõraste bakterite eest. Seda veelgi enam, kui talve jooksul on olnud vaja tarvitada eri ravimeid, antibiootikume, mis on pööranud organismi normaalse mikrofloora pea peale. Probiootikume on võimalik osta apteegist, aga saada ka ise toitu hapendades ehk fermenteerides. Probiootikumid ehk head bakterid mõjuvad imeliselt sinu kõhule, kuid võivad aidata ka nahahaiguste ja liigse stressi korral. Praegu pidevalt käsi desinfitseerides ühelt poolt kuivatame nahka, sest desovahend sisaldab alkoholi, teisalt võime viia tasakaalust välja heade bakterite elukeskkonna oma kätel ja organismis.

Kevad saab hoo sisse lubadusega olla parem kui kunagi varem: rohkem liikuda, tervislikumalt süüa, olla rõõmsam ja viibida palju värskes õhus. Vähemasti mõni neist ilusatest fraasidest mahub loodetavasti ka sinu lubaduste hulka. Kuidas aga motiveerida end rohkem liikuma, kui treeningusaalid on suletud ning sõpradega üheskoos treenimine keelatud? Eesti toitumis- ja liikumissoovituste järgi peaksime end vähemasti 150 minutit nädalas ehk u 20 minutit päevas keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega regulaarselt liigutama. Keskmine intensiivsus tähendab seda, et selg saab higiseks ja keeruline on rääkida. Siia alla võib liigitada kerge rattasõidu, rulluisutamise, kepikõnni, sörkimise, aiatööd. Kas teadsid, et üheks parimaks motivaatoriks end liikuma saada võib olla naeratus? Oled sa kunagi kogenud tunnet,

„Me kõik jääme vanaks...“ laulis kord tuntud Eesti laulja. Ja tõesti, jääme – aga meie endi valida on, kuidas me vanaks jääme ehk kui palju tervelt elatud aastaid endale ise lubame.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Mis oli enne – kas muna või selle põhjustatud probleemistik tervise ümber? Meie toidulaual on vähe toite, mille kasulikkuse või kahjulikkuse üle teadlased ja toitumisnõustajad pidevalt vaielnud on. Ühel päeval võib mõni toiduaine olla suurim kolesteroolitaseme tõstja, teisel jällegi parim mineraalainete ja vitamiinide allikas. Tervise arengu instituudi koostatud toidupüramiidis kuulub muna ühte gruppi kala, liha ja linnulihaga. See grupp asetseb omakorda püramiidi tipus ehk vahetult enne maiustusi, mis tähendab, et nende osakaal igapäevasel toidulaualpeaks olema üsnagi väike.

Üha jõulisemalt pressib peale kevad, õhus on tunda kargust, samas mõnusat värskust. Lõpuks ometi on päike meid üles leidnud! Kui lasta päikesekiirtel puudutada nägu ja käsi, võimaldab se aktiveerida meie nahas kolesterooli vormi, mis aitab muuta selle D-vitamiiniks. Eks päikese toodetav D-vitamiini kogus sõltu paljudest teguritest nagu näiteks aastaajast, laiuskraadist, nahapinna suurusest ja vanusest. Mida vanemaks me jääme, seda väiksemaks D-vitamiieni tootmine looduslikul viisil muutub. Toidust saame D-vitamiini peamiselt loomsetest toitudest, mõnevõrra leidub seda ka mõnes seeneliigis. D-vitamiini puudus võib põhjustada lastel rahhiiti, täiskasvanutel soodustada luude pehmenemist ja nende hõrenemist.