14.4 C
Haapsalu
Pühapäev, 25. september 2022
Avakülg Tags Daire Kaup

Silt: Daire Kaup

Daire Kaup: kõrvitsapüreesupp ehk aasiapärane kunst taldrikul

Kõrvitsat hakati kasvatama Mehhikos, sealt levis Argentiinasse, Aasiasse ning lõpuks jõudis see imeline kuldne taim ka Euroopasse. Kõrvitsa puhul on söödavad pea kõik tema osad ning taimel on väga palju häid omadusi, mis aitavadparandada meie üldist tervist. Kõrvitsa seemned on madala rasvasisaldusega ja valgurikkad, neid peetakse kõige väärtuslikumaks osaks taimest. Tähtsuselt teine osa on kõrvitsa vili, millest saab valmistada nii suppe, kooke, magustoite kui ka pagaritooteid ja jooke. Kõrvitsa viljalihal on kõrge vee (olenevalt sordist pea 90%) ja kaltsiumi (475mg/100g) sisaldus, samuti on see hea kiudainete sisalduse poolest, mis aitab tekitada täiskõhutunnet ning vältida kõhukinnisust. Kõrvitsa sorte on väga-väga palju, meie pere raudne lemmik on pähkelkõrvits. See taim on üsna väike, kaalub umbes 1 kg, värvuselt erkoranž. Pähkelkõrvitsa peamine eelis on tema tihke viljaliha, kuumtöödel

Daire Kaup: rukkileib

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Must rukkileib on eestlaste laual olnud juba 7000 aastat ja leiba on peetud pea et kõige olulisemaks toiduaineks meie igapäeva menüüs. Täna on leiva-saia riiulid poes täis eri tooteid, nii et silme eest läheb kirjuks! Tervislikkuse seisukohalt on oluline jälgida pakendil olevat silti, sest ainuüksi must värv ei näita veel tervislikkust – leivas sisalduvate toitainete osakaal on seda väiksem, mida rohkem on tera töödeldud. Näiteks rukkipüülist valmistatud leivatoodetes (peenleib) on vähem toitaineid, kui täisterarukkijahust leivas. Töötlemata terades on säilinud kiudained, mis aitavad kaasa seedimisele, lisaks leidub neis organismile vajalikku E-vitamiini ja tsinki. Rukkileiva nime all on lubatud Eestis müüa toodet, mille valmistamisel on kasutatud jahu kogusest vähemalt 90% rukkijahu või selle liike, sh rukkilinnasejahu.

Daire Kaup: mis on eesti köök ja selle maitse?

Kuku raadio saates „Jukuraadio” arutles saatejuht eesti gurmee vaimse liidri ja eestvedaja Dmitri Demjanoviga teemal, mis on eesti köök ja selle maitse – on see verivorst, hapukapsas, leib või hoopis kartul? Maailmas antakse tunnis välja keskmiselt kaheksa kokaraamatut, igaühes kajastatud eri maitsekooslused, retseptid, köögid. Selles suures kokaraamatute virvarris on muutunud ka põhiretseptid, nii sööjate maitse-eelistuste kui ka pidevalt uueneva köögitehnika tõttu. Põhitoorained on sajandeid olnud sama, kuid neid sobitatakse aegade jooksul aina erinevamate lisanditega, mida aeg edasi, seda enam sööja tervisele mõeldes. Eestlane armastab kartulit. Kartul on maailmas enim tarbitavatest toiduainetest neljandal kohal riisi, nisu ja maisi järel. 8000 aastat tagasi sai see kultuur alguse Lõuna-Ameerikast Peruust, Euroopasse sattus kartu

Daire Kaup: lisa oma elule vürtsi

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Toitumine olgu vaheldusrikas nagu elugi – kord vürtsikam, kord mahedam, siis jälle lisame rohkem köögivilju ja järgmise ampsuga jällegi puuvilju, kahvliotsaga liha ja nõristame salati peale taimset õli. Kui jätame mõne toidugrupi puutumata, ei pruugi organism omastada kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine. Aga kuidas ikkagi toituda nii, et taldrikul on päevas vähemalt viis toidugruppi ja me ise seejuures rõõmsad ja õnnelikud? Eriti keerukaks teeb selle ülesande täitmine laste puhul, sest üks ei söö lillkapsast ja teine brokolit, siis jälle liha ei maitse ja see leib ei ole päris see…