0

Daire Kaup: kiire toit – Haapsalu Fried Chicken võileib

Daire Kaup. Foto: erakogu

Daire Kaup. Foto: erakogu

  1. novembril tähistas maailm kiirtoidu päeva. Tavaliselt peetakse kiirtoidu all silmas hamburgereid, pitsat, friikartuleid või frititud kanapalasid. Üsna tihti aga pannakse võrdusmärk rämps- ja kiirtoidu vahele. Rämpstoit on madala toiteväärtusega, sisaldades näiteks vähe või üldse olematu koguse vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, seal on suur kogus rasva, sh transrasva, soola või suhkruid. Tänapäeval on aga saadaval üsna hea valik tervislikku kiirtoitu – ka hamburger sisaldab rohkelt salatit, burgerikotlet on valmistatud kohapeal ja valminud grillil.

Üsna keeruline on hoida tervislikku joont, kui süüa kiirtoitu pidevalt, sest tema peamiseks ebatervislikuks mõjuriks organismile on portsjoni suurus ja kaloraaž ning transrasvade hulk. Organismile pole oluline ainult päeva jooksul saadud energiahulk, vaid ka selle jaotus õigete toitainete vahel. Täiskasvanud inimene peaks saama kogu päeva energiast 10–15% valke, 25–30% rasvu, sh 1 g transrasvu, ja 50–60% süsivesikuid. Võib juhtuda, et ühe portsjoni kiirtoiduga saab sööja kätte päevase energiahulga, ise seda tunnetamata. See ei tähenda, et kiirtoitu ei tohiks üldse süüa või seda peaks vältima. Oluline on mõõdukus. Ning tore on kiirtoitu vahelduseks ise kodus või sõpradega valmistada.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz