Kui sulle sajab sülle võimalus veeta kuu aega Prantsusmaal, Michelini tärniga pärjatud restoranis praktiseerides oma ala parimate juures, kas siis loobuksid? Vist mitte, mina ka mitte!
Pakin kohvri, viin koera ämma juurde ja hapusaia juuretise annan Heli hoole alla. Heli tahaks nii väga osata ka ise hapusaia valmistada, seda on ta mitu korda maininud. Nüüd on tal võimalus proovida, kas on selleks valmis. Nii nagu väikeste lastega, kes koera soovivad ja peavad enne mängukoeraga kuu aega hommikul kell 6 õues pissil käima, peab Heli kuu aega minu juuretist toitma. Kord nädalas tainast paar tundi toatemperatuuril hoidma, seejärel toitma ja siis õrnalt külmikusse tagasi asetama. Heli lubab iga kord mulle pildi saata tõestamaks, et juuretis veel elus on – elame, näeme.
