Juhtkiri: kampaania käib

Enne kui Eesti elanikud hakkavad kohalike omavalitsuste volikogudesse uusi esindajaid valima, tuleb ühele poole saada veel ühtede valimistega, nimelt Eestile uue presidendi valimisega. Kui kohalike omavalitsuste valimistel saab ja peakski iga inimene oma hääle andma, siis riigile presidendi valimisel saab lihtkodanik osaleda vaid kaude – otsuse teevad ikkagi riigikogu liikmed ja kui nemad seda ei suuda, siis valijamehed. Jah, põhimõtteliselt on nad küll meie kõigi esindajad, kuid siiski läheb see valimine lihtkodanikust mööda. Seda hoolimata tõigast, et aastaid on arutatud presidendi otsevalimiste üle.

Valimiskampaania, nii presidendi kui ka kohalike omavalitsuste oma, on alanud ja tundub, et siin on ohjad haaranud Keskerakond. Kuidas muidu seletada Keskerakonna ministrite agaraid visiite maakondadesse ja viimasel ajal üha sagedasemaid arutelusid Jüri Ratase kui võimaliku presidendikandidaadi üle. Ratas ise pole oma võimaliku kandideerimise kohta siiani öelnud „ei” ega „jah”. Selle asemel poseeris ta nädalavahetusel mootorsae ja palgiga, aidaukse ja pintsliga ning labidaga kartulipõllul, näidates end mehena, kes saab kõigega hakkama. On see vihje?

Aprilli lõpus tehtud Kantar Emori küsitluse järgi toetaks Ratast presidendina 23 protsenti vastanutest, praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi jätkamist soovis 21 protsenti vastanutest. Kolmanda võimaliku kandidaadina on kõlanud Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi. Viimane on ühes intervjuus küsimusele vastates öelnud, et kui talle peaks presidendiks kandideerimist pakutama, siis ta nõustuks.

Mida lähemale presidendivalimised jõuavad, seda rohkem hakatakse ilmselt võimalike kandidaatide nimesid välja käima. See, kellest sügisel tegelikult uus president saab, ei sõltu aga enam rahvast, vaid sellest, kuidas poliitikud kokku suudavad leppida.