Osa päästjatest juhendasid merel olevaid päästjaid kaldalt. Foto: Malle-Liisa Raigla
Neljapäeva õhtupoolikul kell 16.24 läks Topu lahel umbes kilomeetri kaugusel kaldast ümber väiksem paat, kus olid mees ja naine.
Topu sadamas oli kohal Haapsalu päästekomando kahe autoga ja Risti komando. Lisaks kiirabi, politsei ja politsei Charlie kopter.
„Kannatanud leidsid merelt Haapsalu päästekomando jetti meeskond. Kannatanute leidmisel mängi palju rolli maapealse päästjate juhendajate, kes märkas väga kaugel merel võimalike kannatanuid,” ütles Hiiu- ja Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma.
Merel oli nii päästjad jettiga kui ka Lääne-Eesti vabatahtlikku reservpäästerühma (Lääne RPR) vabatahtlikud merepäästjad. Maal olnud päästjad vaatasid päästeauto katuselt binokliga ning juhendasid merepäästjaid, et need kannatanud leiaksid. „Leidsid kannatanud meie juhiste järgi üles,” ütles pääste operatiivjuht Janno Osa.
PPA merevalvekeskus kaasas otsingutesse ka reisiparvlaev Tiiu, sest kahe kannatanu seisund oli väga halb.
Reisiparvlaev Tiiu ja nende operatiivvalve paadi meeskond leidis esimesena sündmuskoha ning võtsid oma paati vees olnud mehe ja naise.
„Tegemist oli väga tõsise juhtumiga kus kahe inimese elu oli väga suures ohus,” ütles Aasma. „Ühisele heale koostööle leiti parim võimalus kuidas kannatanud kaldele toimetada.”
Inimesed viidi Rohuküla sadamasse, kus ootas kaks kiirabiautot, kes kannatanud haiglasse toimetas.
„Kannatanud on kätte saadud,” ütles Osa sündmuskohal Topu sadamas. „Aktiivne sündmus on läbi. Nüüd peab vaatama, mis paadist saab.” Ümber läinud paadi pukseeris neljapäeva õhtul Topu sadamasse Lääne RPRi alus.
Õnnetusse sattunud inimesed päästevarustust ei kandnud.
Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskuse juht Aleksandr Lind ütles, et enne navigatsioonihooaja algust tuleb kriitilise pilguga üle vaadata oma paadi tehniline seisukord, samuti on oluline kanda paadiga sõites päästevarustust. „Kindlasti on kõige turvalisem, kui veekogule minnes on päästevarustus inimesel seljas, paadist ei pruugi seda õnnetuse korral piisavalt kiiresti kätte saada,“ rääkis Lind.
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega.Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
20 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kas
3 aastat tagasi
see on tõesti oluline, eestlased või venelased olid paaadis ?
kui vaatad kinnipidamis asutustes istuvaid tegelasi või näiteks vaatad millises linnaosas Tallinnas või piirkonnas Eestis on covidi nakatumine kõige levinum, ning kindlasti on veel näiteid, siis hakkab teatud muster välja joonistuma küll ning see on oluline sellisel juhul.
Sündmus tundub nii mitmetahuline, et artiklist ei selgu, mis tegelikult toimus. Sisuliselt oleks huvitav teada, kas päästeaktsioon algatati tänu kaldal viibinud juhuslikele pealtnägijatele või suutis keegi kannatanuist ise (mobiiliga) abi kutsuda. Ei saanud ka hästi aru, kumb uppujateni esimesena jõudis, jeti või Tiiu operatiivpaat (jeti muidugi kannatanuid pardale poleks võtnud)? Ja mis oli õnnetuse põhjus (uljus, lohakus, aluse kipakus, seitsmes laine vms.). Nii et ühe õpetliku loo saab siit veel. NB! Päästevarustusele ei maksa liigselt loota vaid igal juhul on mõistlikum õnnetusi (vettekukkumisi, kokkupõrkeid, tuleõnnetusi) ennetada.
Õnnetuse põhjuseks oli mootori rike mis paiskas nad paadi serva ja suur laine tõmbas nad vee alla. Merele munekul oli lainetus väike, tuul tõusis hiljem. Sel korral oleks päästevestid nad tapnud kuna vaja oli kiiret ujumist ämbri järele kus oli telefon mis nad päästis.
kus
3 aastat tagasi
nad siis olid, kas ümberläinud paadi all, peal või hulpisid kõrval
päästevarustus on väga ebamugav. Paneme kosmonaudi skafandrid selga ja kümme kuulivesti alla, pluss pommivest, siis äkki ei sure ära. Millist pappi, vaata asja positiivsest küljes, päästjad said hea treeningu päris õnnetusega. Kogemusi on vaja, kui peaks midagi suuremat juhtuma on lahingukogemus juba olemas.
see on tõesti oluline, eestlased või venelased olid paaadis ?
kui vaatad kinnipidamis asutustes istuvaid tegelasi või näiteks vaatad millises linnaosas Tallinnas või piirkonnas Eestis on covidi nakatumine kõige levinum, ning kindlasti on veel näiteid, siis hakkab teatud muster välja joonistuma küll ning see on oluline sellisel juhul.
Igakevadine trall purjus slaavlastega.
Ära rohkem peale võta, nad olid täiesti kained.
Sündmus tundub nii mitmetahuline, et artiklist ei selgu, mis tegelikult toimus. Sisuliselt oleks huvitav teada, kas päästeaktsioon algatati tänu kaldal viibinud juhuslikele pealtnägijatele või suutis keegi kannatanuist ise (mobiiliga) abi kutsuda. Ei saanud ka hästi aru, kumb uppujateni esimesena jõudis, jeti või Tiiu operatiivpaat (jeti muidugi kannatanuid pardale poleks võtnud)? Ja mis oli õnnetuse põhjus (uljus, lohakus, aluse kipakus, seitsmes laine vms.). Nii et ühe õpetliku loo saab siit veel. NB! Päästevarustusele ei maksa liigselt loota vaid igal juhul on mõistlikum õnnetusi (vettekukkumisi, kokkupõrkeid, tuleõnnetusi) ennetada.
Õnnetuse põhjuseks oli mootori rike mis paiskas nad paadi serva ja suur laine tõmbas nad vee alla. Merele munekul oli lainetus väike, tuul tõusis hiljem. Sel korral oleks päästevestid nad tapnud kuna vaja oli kiiret ujumist ämbri järele kus oli telefon mis nad päästis.
nad siis olid, kas ümberläinud paadi all, peal või hulpisid kõrval
paat läks ju ümber, inimesed olid saarel kalda ääres
Kui saare äär on 1 km siis tõesti.
see maksma läheb? Tohutu operarsioon käima lükatud kahe hooletu inimese pärast.
Kuhu sinu maksuraha jaotatakse, seda tead või? Vaevalt. Nii et pole vaja siin mingi maksmise pärast muretseda.
Inimelu hinnaks arvatakse olevat 1 – 1,5 milj eurot. Päästeoperatsiooni maksumus selleni kindlasti ei küündinud.
Aga jah, kui õnnetuse põhjuseks oli hooletus, siis võiksid süüdlased vähemalt osaliselt päästetööde maksumuse kompenseerida.
riigikokku saamise hind pide juks miljon olema, inimelu ei maksa midagi
“Õnnetusse sattunud inimesed päästevarustust ei kandnud”
Kahe natuke süüdimatu pärast pandi jälle hunnik pappi magama.
Ja arvad, et kui neil oleks päästevest seljas siis poleks pidanud neid välja tooma?
Paar aastat tagasi tehti ju Puskus mingit suuremat sorti paadiga lastele lõbusõitu lahel. Mitte kellelgi polnud päästeveste seljas.
päästevarustus on väga ebamugav. Paneme kosmonaudi skafandrid selga ja kümme kuulivesti alla, pluss pommivest, siis äkki ei sure ära. Millist pappi, vaata asja positiivsest küljes, päästjad said hea treeningu päris õnnetusega. Kogemusi on vaja, kui peaks midagi suuremat juhtuma on lahingukogemus juba olemas.
Kaasaegne päästevest pole sugugi “väga ebamugav”, vastupidi – hoiab ka sooja.
Päästevarustusele ei maksa liigselt loota