Tänane Lääne Elu kirjutab vägivallakahtlusest Lihula lasteaias – väidetavalt kümmekond lapsevanemat on pöördunud Lääneranna vallavalitsuse kui lasteaia pidaja poole ja süüdistab Lihula lasteaia üht õpetajat mudilaste väärkohtlemises, mis väidetavalt on kestnud pikka aega.
Peaaegu kõik, kelle poole Lääne Elu ajakirjanik pöördus, leidsid, et ajalehes ei peaks sellest kirjutama – või vähemalt ei peaks sellest veel kirjutama – põhjusel, et koht on väike, kedagi ei ole esialgu süüdi mõistetud ja las „organid” tegelevad.
Ühest küljest võib seda mõista. Koht on tõesti väike, teema delikaatne, kedagi ei ole (veel) süüdi mõistetud ja „organid” loodetavasti tegelevadki. Teisest küljest on hulk lapsevanemaid pöördunud valda, et oma lapsi kaitsta, lasteaed on sellesama süüdistatud õpetajaga töösuhte peatanud ning otsib tema asemele uut.
Need ei ole kuulujutud, vaid faktid, nii et vaikusemüür ja lause „vara veel” on enam kui kummalised. Lääne Elul ei õnnestunud terve päeva jooksul tabada Lääneranna abivallavanemat Ene Tähte, kelle valdkond on haridus, muu hulgas alusharidus ehk lasteaiad. Täht „asjaga tegeleva organina” peaks olema kursis ja neutraalne isik selgitama, mis juhtus. Kindlasti oleks ta neutraalsem kui lapsevanemad ja lasteaia töötajad ise. Teiseks on avalikkusega suhtlemine tema töö osa, ja seda tuleb teha ka siis, kui teema ei ole meeldiv. Lääne Elu ajakirjaniku telefonikõnesid ignoreerinud, oli Täht ometi asjaga hästi kursis, sest andis juhised ametnikele, kuidas ja mida need võivad ajakirjanikule rääkida.
Kui vanemad rääkida ei taha, siis on see nende õigus. Kohaliku omavalitsuse ametnik aga peaks teadma, et vaikusemüür ei kaitse tegelikult kedagi. Juhtunu ei muutu olematuks, kui leht sellest ei kirjuta, kuigi vallaametnik näib nii arvavat.
Kas asjaga tegelev “organ” on üles leitud?
Peate ju LEst ka aru saama, millestki peab kirjutama, Kui midagi ei kirjuta, skandaalset pealkirja oma jutukesele ei pane, siis keegi ei loe ka seda. Lihtne. Kui poleks Nõva kooli teemasid, Lääneranna skandaale jms, siis saaks ajakirjanikel fantaasia otsa ja leht tuleb sulgeda. Püüdke mõista:)
Kas siin pole tegemist hea ajakirjandustava rikkumisega?
Sest artikli autor võis ju mitte õpetaja nime nimetada, ent oli etteaimatav, et saladuseks see ei jää. Oleks siis kommenteeriminegi suletud.
Siinkohal kaitseb vaikusemüür (väidetavad kannatanud ei taha oma nime all ju avalikult rääkida, sest neil olevat moraalne õigus vaikida) LAIMU. Ja samuti aitab laimu levitada LE! Kuna on artikli üllitanud veel enne seda, kui uurimisorganid on tulemuseni jõudnud. Meenub mõni aasta tagasi suureks üles puhutud skandaal, kuidas lasteaiaõpetaja väidetavalt jõhkralt teibiga lapse suu sulges. Teema oli esilehtedel, artiklite juures lavastatud dramaatilised fotod, millel lapse suul mäkaiveri teip… Uurimisorganid tegid oma töö ja tegelikult selgus, et asi polnud üldse nii nagu seda esitleti. Lasteaiaõpetaja mõisteti õigeks ja selle kohta oli üks imetilluke nupuke mingi päevalehe viimastel lehekülgedel isegi olemas. Aga lasteaiaõpetaja… Loe rohkem »
LE ja üldse ajakirjanduse suur viga on see, et kohe hakatakse poolt valima. erapooletus oleks nagu suur pahe. kui mitu inimest on juba ette süüdi mõistetud, tegelikult süütuks osutunud, kes hiljem nende maine taastab? siis pole enam ajakirjanikke kuskil …
ja mis veel on huvitav – juhtkirjast kumab läbi, et vallavalitsus on selline ja selline, miks seda joont ei kasutata ka teiste puhul? Lääneranna vald ei maksa ajalehele, et positiivsid artikleid saada, nagu Lääne-Nigula?
LE tahab ise olla uurija ja prokurör ja kohtunik. Nagu ajakirjandus ikka.
hapukurgi hooaeg, kuidagi peab pildis püsima
on juba vanem 1 ja vanem 2 ja ka vanemad 1+1+1+1+1+1+ ja ka variant 2+2+2+2+2+2+2+2+2+
Mäe juhtum, Tartu Ülikooli direktori juhtum jne – ajakirjandus, kas sellest inimeste elu rikkumistest on veel vähe? Õiguskaitseorganid tehku oma tööd ning süüdi mõistab kohus, aga mitte LE. Laste väärkohtlemine ei ole kunagi lubatud, aga samas teame me kõik tänapäeva lastevanemate küündimatust olla hea lapsevanem ehk last kasvatagu lasteaed ja kool, aga mitte ema või isa perekonnana. Ajakirjandus peaks alustama sellest, et miks riik ei panusta traditsioonilise perekonna (ühiskonna väiksem reaalselt töötav üksus) tugevdamisse ning miks lastel on paljudel vaimsed probleemid, sest puudub toetav keskkond – perekond?
Tartu Ülikooli direktor! Väga hea, pane veel üks nali, näiteks “kalakombinaadi rektor” või midagi taolist!
Mis vahet rektor-direktor. Ühtemoodi vastutavad. Eksis sõnaga, nalja kui palju? Tobu
Kas sõna raamatukogu vahele jätmine muudab kommentaari sisu? Mine arene Miralda:)
Tuleb- tuleb, pane veel mõni nali!
sellist tegelast nagu laps pole enam olemas, on sugutu olevus ja sellele pole uusi kasvatusreegleid veel kindlasti kehtestatud ja körstri kasvatusmeetmed palamuse koolis on meile terve aeg eeskujuks seatud ning sajandeid kehtinud