5

Galerii: märtsiküüditatuid meenutati väikeses seltskonnas Haapsalus ja Ristil

Eesti memento liidu juht Arnold Aljaste asetas Risti mälestussambale pärja. Foto: Malle-Liisa Raigla

Täna meenutati nii Haapsalu toomkirikus kui ka Läänemaa vabadussamba ja Risti risti juures küüditamise ohvreid teist aastat koroonaviiruse tõttu väikeses ringkonnas.

Toomkiriku emaaltari juures meenutasid 72 aastat tagasi küüditatuid piiskop Tiit Salumäe ja Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

„Me ei saa siia koguneda koos kõigi nendega, kes soovivad tulla ja küünalt süüdata,“ ütles Salumäe.

Ta küsis retooriliselt, miks pidid enam kui 20 000 inimest 72 aasta eest tõdema, et nad ei ole enam inimesed ees- ja perekonnanimega, neile kuuluva omandiga ja oma väärikusega. „Õiglusetus muutus õigluseks,“ võttis seesuguse käitumise kokku Salumäe.

Aljaste meenutas oma kõnes seda, kui raske oli nendel emadel, kes koos väikeste lastega Siberisse saadeti.

Mõlemad süütasid küüditatute mälestuseks küünla.

Pärast seda asetas Aljaste koos Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse liikme Heiki Magnuse ja kaitseliidu Lääne maleva pealiku Andres Välliga Läänemaa vabadussambale kõigi läänlaste nimel pärja ja küünlad.

Märtsiküüditamise mälestamine jätkus Ristil, kus Lääne-Nigula volikogu esimees Neeme Suur rääkis, et seesugused koledad teod ei toihi enam mitte kunagi korduda.

Praost Leevi Reinaru kutsus inimesi õhtul koduaknal küünalt süütama. „Et mitte unustada seda saatust, mis neile inimestele osaks sai,“ ütles Reinaru.

72 aastat tagasi küüditati Siberisse Haapsalu jaamast 1174 inimest: 270 meest, 252 naist ja 352 last, Risti jaamast asus teele 1027 inimest, nende hulgas 210 meest, 506 naist ja 311 last.

Kogu Läänemaa rahva nimel viisid mälestuspärja kommunismi ohvrite memoriaalile Tallinnas Heiki Magnus ja Arnold Aljaste.

Malle-Liisa Raigla fotod

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
reet
reet

Eelmine aasta ulatus poliitküüditatute arv läänemaal pea kolmesaja inimeseni. Kaitseliit vaatas seda kõike mokk töllakil pealt koos kirikuga. Häbi on lugeda seda kahepalgelisust.

tarapita
tarapita

veel huvitavam on see et seda uusküüditamist viiaksegi selle sama kaitseliidu ja kiriku järelvale all meil läbi. – aga pange tähele see komm läheb siin nüd liberaalimise sildi alls ilusti kustutamisele.

Huvitaja
Huvitaja

Huvitav millal praeguse küüditamise tagajärgi endale teadvustama hakatakse 🙂 aga hea on tõdeda et see päev tuleb iga päevaga aina lähemale. Ja siis te murjanite rahavõimu kaitset enam ei saa 🙂

priit
priit

Kui ennem küüditas riik ja kandis kulud, siis oli kõik paha. Nüüd küüditavad inimesed ise ennast soome orjatööle ja see on demokraatia

wpDiscuz