15 C
Haapsalu
Pühapäev, 6. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Märtsiküüditamine

Silt: märtsiküüditamine

Galerii: Risti raudteejaam, 75. aastat küüditamisest. Mäletame ja mälestame

[gallery ids="422322,422323,422324,422325,422326,422327,422328,422329,422330,422331,422332,422333,422334,422335,422336,422337,422338,422340,422341,422342,422343,422344,422345,422346,422347,422348,422349,422350,422351,422352"] Täna pärastlõunal meenutati Risti raudteejaamas 75 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamist. Ristilt läks Siberi poole teele 63 vagunit 1200 inimesega Lääne-, Rapla-, Pärnu- ja Hiiumaalt.

Galerii: Haapsalus meenutati märtsiküüditatuid

[gallery ids="422294,422295,422296,422297,422298,422299,422300,422301,422302,422303,422304,422305,422306,422307,422308,422309,422310,422311,422312,422313,422314,422315,422316,422317"]   Täna meenutati märtsiküüditamise 75. aastapäeva Haapsalu Toomkiriku emaaltari juures. „Täna meenutame ühte nendest koledatest päevadest, mil Eesti rahvast tabas okupandi järjekordne kuritöö,” ütles Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Minu lapsepõlv Siberisse küüditatuna

[caption id="attachment_422195" align="alignnone" width="696"] Külapilt eestlastest Siberis – ühel pildil on koos pea kõik küla eestlased. Foto erakogu.[/caption] Peagi on möödumas 75 aastat päevast, mis puudutas pea igat Eesti peret. Päevast, mil küüditati ligi 22 000 eestlast kaugele tundmatule maale, kus temperatuur langes talvel kuni –54 ja suvel tõusis kuni +33 kraadini – see oli Siber Venemaal.

Galerii: Haapsalus ja Ristil meenutati küüditatuid

[gallery ids="392992,392994,392996,392998,393000,393002,393004,393006,393008,393010,393012,393014,393016,393018,393020,393022,393024,393026,393028,393030,393032,393034,393036,393038,393040,393042,393044,393046,393048,393050,393052,393054,393056,393058,393060,393062,393064,393066,393068,393070,393072,393074,393076,393078,393080,393082,393084"] Malle-Liisa Raigla fotod Täna meenutati Haapsalus ja Ristil 74 aastat tagasi küüditatuid. „See toimub täna Ukrainas veel suurema mastaabiga, veel jõhkramalt. Peame suutma venelastele näidata, et ideoloogia: kus on venelane, seal ongi Venemaa, et Vene riigil pole riigipiiri –peab ükskord lõppema,“ ütles Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste. „Kui me seda masinavärki ei peata, ei ole kusagil maailmas rahu ootamas.“

Märtsiküüditamine – vaid üks episood nõukogulikest repressioonidest

[caption id="attachment_392983" align="alignnone" width="2000"] Küüditamisrong 1949. aastal Keilas. Foto: erakogu[/caption] 1949. aasta 25.–29. märtsini Eestis kavandatud küüditamisel kuulusid väljasaatmisele eelkõige „kulakuteks“ kvalifitseeritud talunikud koos peredega, samuti metsavendade ja rahvuslikult mõtlevate eestlaste pereliikmed. Eesmärk oli läbi viia sundkollektiviseerimine ja murda metsavendlus, relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Viimane toetus ju esijoones talunikele. Operatsiooni „Priboi“ (murdlaine) käigus saadeti Eestist välja 20 702 inimest, kellest enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Eestist küüditatud viidi Novosibirski, Omki ja Irkutski oblastistesse ning Krasnojarski kraisse.

Galerii: Ristil meenutati küüditatuid

[gallery ids="357927,357929,357931,357933,357935,357937,357939,357941,357943,357945,357947,357949,357951,357953,357955,357957,357959,357961,357963,357965,357967,357969,357971,357973,357975,357977,357979,357981,357983,357985"] Malle-Liisa Raigla fotod Täna möödus märtsiküüditamisest 73 aastat – kurba tähtpäeva võrdlesid kõik meenutajad praegu Ukrainas toimuvaga. Risti mälestusmärgi juures olid traagilist sündmust meenutamas õpilased, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kõik valla osavallavanemad.

Galerii: märtsiküüditamise mälestusküünal asus Haapsalust teele

[gallery ids="357728,357730,357732,357734,357736,357738,357740,357742,357744,357746,357748,357750,357752,357754,357756,357758,357760,357762,357764,357766,357768,357770,357772,357774,357776,357778,357780,357782,357784,357786,357788,357790"] Malle-Liisa Raigla fotod Märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused algasid Läänemaa raudteejaamades juba 24. märtsi õhtul. Haapsalu raudteejaamas süütasid mälestusküünla 3- ja 6-aastasena küüditatud Sirje Tarve ja Martin Alp. Süüdatud küünla õnnistas piiskop Tiit Salumäe, kõik kohalolnud said mälestustulele kaasa anda head mõtted ning naiskodukaitsjad viisid tule Ristile. Ristilt edasi liikus tuli Riisiperre ja sealt edasi Paldiskisse, kus jätkab reede hommikul teed Narva poole. Neljapäeva õhtul võrdlesid kõnepidajad 73 aastat tagasi Eestis toimunut praegu Ukrainas toimuvaga. „On uskumatu, et tänapäeval toimub samasugune Ukraina elanikkonna ebaseaduslik sunniviisiline viimine Venemaale,” ütles Lääne maleva pealik major Andres Välli.