1. maist peavad kümne või enama korteriga Lääne-Nigula majad omama nii paberi- kui ka biojäätmete konteinerit.
„See kohustus on ka praegu, aga sellesse suhtutakse leigelt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris.
Peetris ütles, et jäätmete liigiti kogumist tuleb inimestele meelde tuletada ning anda neile mõistlik aeg lepingu sõlmimiseks, konteineri tellimiseks ning prügifirmale selle kohaletoomiseks.
Peetrise sõnul on ka neid kortermaju, kus konteinerid on juba ilusasti olemas. Ta lisas, et seejärel tuleb hakata koos osavaldadega kontrollima konteinerite olemasolu ning neile, kellel pole paberi- ja kartongi- ning biojäätmete konteinereid, märgukirju saatma.
Vähemalt kümne korteriga majad peavad jäätmeid liigiti koguma, sest see on kirjas valla jäätmehoolduseeskirjas. Peetrise meelest võiks see nii olla ka väiksema arvuga korteritega majade puhul.
Paberikonteineri ja biojäätmekonteineri tühjendamine on tasuta, maksma peab vaid konteineri rendi ja biolagunevate kilekottide eest.
Huvitav, meil korjati hoopis kortermajade juurest biojäätmete konteinerid (pruunid) ära pärast valdade ühinemist.
seda on nii tore lugeda, kuidas inimestel on konteierid südamel .Ikka rohkem konteinereid oleks vaja!
Mitte keegi ei maini, et võiks mõelda hoopis sellele, kuidas oma prügi koguseid vähendada.
On ammu kindlaks tehtud, et enamik inimesi (muidugi mitte kõik) on nõus kaunilt, kallilt ja ressursimahukalt pakendatud kauba eest rohkem maksma kui säästlikult pakendatud kauba eest. Seega oleme oma valikutega kaupluses ise süüdi, et kaupmehed meid prügiga üle külvavad.
muidugi oleme ise selles jamas süüdi.
Aga mis teha- keskmisel inimesel tekitab uue värvilise asja ostmine heaolutunde.
Suur suitsev korsten, tuulik või üles songitud maa tekitavad jälle negatiivse emotsiooni- aga ajus ei teki mitte mingit signaali, mis meenutaks, et need kaks asja – see ilusalt pakendatud värviline asi ja need koledad teised asjad on omavahel väga ja väga otseselt seotud.
Ühte ilma teiseta ei eksisteeri.
Ja mis moodi sa pakendit nii oluliselt vähendad?Kisud poes leiva kilest välja ,valad piima pakist oma purki ümber ja keerad juustu poes oma ajalehte???
rohelised kauplused luua, vanasti keerati vorst ja heeringas paberisse ja piimanõu oli omal kaasas, ei mäleta et probleeme oleks tekkinud, nüüd oled nagu väike prügiauto kui koju lähed, kõik kaupmeeste mugavussaast raha eest kaasas ja kohustuslikuks prügikolliks ka veel tehtud
Hoopis avalikke pakendikonteinereid võiks palju rohkem olla.Elades maal oma majas,lähebki paber ahju ja biojääde komposti,aga pakendi pean vedama 6-7 km kaugusele ja seegi konteiner on pidevalt täis,sest asub kortermajade juures.
Muidugi võiks rohkem olla, igas külas vähemalt üks, arvestades et kõige suurem prügi liik ongi erinevad pakendid. Aga teemast ka – maal ei ela kõik inimesed oma majas oma kompostihunnikuga kõrvuti, seega kulub neile ka mingi võimalus biojäätmeid sorteerida ja ladustada ära. Kompostiämbriga oma kinnistule sõit ei ole ka tore.
Palju kortermaju, kust saab vaestelt kokku 1 piimapange täie biojäätmeid ja järgi tuleb sellele 40tonnine veoauto!
Kui papp ja paber ahju alla visatakse, siis mis sellest koguda.
Linnas küll konteinerite tühjendamine tasuta pole. Võõrad käivad veel juurde toomas pakendeid, biojäätmeid jne.
Eriti luks värk ikka Lääne-Nigulas.
Päriselt maksad pakendi konteineri tühjendamise eest või?
Vahet pole kas on tasuta. See ei tähenda seda, et võõrad tulevad ja täidavad neid ning maja elanikel pole enam konteineris ruumi papile. Või siis panen garaažile uue katuse ja viskan pakendikonteinerisse vana tõrvapappi.
Meil on linnas piisavalt konteinereid avalikuks kasutamiseks, kuhu oma taara või pappkastid ladustada. Ei saa nii laisk olla.
Vaata, et sa kirikupappi papikonteinerisse ei viska!
Lääne-Nigula vald peaks otsustama, et jäätmeid üldse tekitada ei tohi- kuivõrd tuulikud ära keelati, siis võiks ikka põhimõtetele kindlaks jääda.