11

Jahimehed on sel hooajal lasknud Läänemaal viis hunti

Avatar

BNS

Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. VALERI ŠTŠERBATÕH
Hunt. Valeri Štšerbatõh

Jahimehed on novembriga alanud hooajal lasknud Eestis kokku 114 hunti, neist viis on lastud Läänemaal.

Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kolme kuuga lasknud Eestis kokku 114 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.

Pärnu- ja Lääne-Virumaa jahimehed on tänavu lasknud vastavalt 21 ja 16 hunti, Järvamaaa kütid 13 ja Raplamaa kütid 12 hunti. Harju- ja Võrumaa jahimehed on lasknud vastavalt 11 ja 10 hunti ja Viljandimaa jahimehed seitse hunti.

Põlvamaa jahimehed on tabanud kuus hunti, Ida-Viru- ja Läänemaa kütid kummaski maakonnas viis ning Tartu- ja Jõgevamaa kütid kummaski maakonnas neli hunti. Valgamaal, Saaremaal ja Hiiumaal hunte lastud pole.

Keskkonnaamet lubas novembriga alanud ja veebruariga lõppeva hooaja esimeses järgus küttida 140 hunti.

Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32,” on öelnud keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üleeelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.

Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ehh
Ehh

Inimene reguleerib loodust jälle! Nii tark, teab täpselt palju peab tapma, palju peab saagima ja siis järsku avastab, et oi kliimat muutsime ka. Rumalus!

Kullamaalt
Kullamaalt

Kas see ongi kaasaja normaalsus, kui
10 hunti ründab iga päev Leila, Kalju ja Kullamaa külades majade õuedes saagijahil, kõikjal on jälgi, lapsed jagavad huntidega kooliteed!!! Metsas on ilmne põhjus toidupuudus, et küladesse saagijahile hundikari liigub.
Kas peame selle olukorraga leppima???!!
Lahendus, 7 hundiküti luba veebruaris 2021!

Nimi (vabatahlik)
Nimi (vabatahlik)

Iga hundi jaoks on metsas sada metskitse, kus see söögipuudus on?

arvamus
arvamus

Jummal, kui tark te küll olete, kas lugesite nad kõik ise kokku

Ah mis
Ah mis

tal võib isegi õigus olla, sest loodus teab täpselt palju mida peab olema, et kõigile jaguks. Inimene ei tea, aga looduses on kõik tasakaalus, muidu me maa ei elaks.

Nimi (vabatahlik)
Nimi (vabatahlik)

Kitsede ja huntide ligikaudne arv on netis vabalt saada, arvutage ise!

Nimi (vabatahlik)
Nimi (vabatahlik)

Vabandust tütarlaps, panin eelmise arvu puusalt, tegelikult on iga hundi kohta Eesti metsades 800- 900 metskitse! Vabandan eksituse pärat!

Pamp
Pamp

No ja mitu šaakalit on lastud? Mitte ühtegi.

Muki
Muki

Ma arvan, et hundid on needki ää söönud?

hundilaskmise norm tõsta 400%
hundilaskmise norm tõsta 400%

Hunt ei söö kärnas šaakalit kui saada on koduloomi. Hunte on väga palju, aga ametnikud salgavad, sest tahavad välismaalastele hundisafarisid korraldada.

nojah
nojah

Hundid peakski riiki valitsema, oleks aus ja konkreetne valitsemisstiil. Ei mingeid korruptsioone, illegaalseid insenere, homosid,totakaid sallivaid jne jne

wpDiscuz