2.3 C
Haapsalu
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
Avakülg Tags Olev Peetris

Silt: Olev Peetris

Vald sõlmib maaomanikega kergliiklusteelepinguid

[caption id="attachment_348288" align="alignnone" width="2000"] Üheks täbaraks kohaks on Silma teerist, kus pole veel maaomanikuga kergliiklustee tema maalt kulgemise asjus kaubale saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitusega saaks alustada järgmisel aastal, sest riigieelarves on selle tarvis kirjas 500 000 eurot. Räägu–Rannaküla kergliiklusteed hakati projekteerima juba 2017. aastal, kooskõlastustega projekti sai Lääne-Nigula vald kätte kaks aastat hiljem. Nüüd tuleb aga toona valminud projekti uuendada, sest tänavu augustis möödus projekti eelmisest kooskõlastamisest kaks aastat ja see aegus. „Uus kooskõlastusring on alanud,” ütles Linnamäe Arenguseltsi (LAS) juhatuse liige Elle Ljubomirov.

Riik annab Linnamäe kergliiklustee ehitamiseks raha

[caption id="attachment_344595" align="alignnone" width="2000"] Navigatsioonimärgistuse hooldusbaasi (sinise hoonega kinnistu) merepoolses küljes olev Lõunakai ning pooleldi lagunenud Lõunamuul on riigil kavas korda teha. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tuleva aasta riigieelarvest jagatakse näpuotsaga raha ka Läänemaale. Riigieelarve eelnõu järgi kulub raha nii Rohuküla sadama Lõunakai rekonstrueerimiseks, Rukki kanali süvendamiseks kui ka Linnamäe–Rannaküla kergliiklustee ehitamiseks. Suurim investeering nähakse aga ette Turba–Rohuküla raudteelõigu taastamiseks. Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et aastatel 2022–2024 parandatakse Rohuküla sadamas 3,1 miljoni euro eest transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kaid. Ots tehakse lahti tuleval aastal, mil selleks on ette nähtud 94 000 eurot. Saarte Liinidele kuuluva Rohuküla sadama kapten Peeter Saar ütles, et tegemist on sadama Lõunakaiga, kuid selle remondiga tegeleb transpordiamet. „Projekteerimine, uuringud – selle raha eest koppa veel maha ei löö,” nentis Saar. Ta lisas, et kui 2012. aastal rekonstrueeriti kauba- ja ka Lõunakaid, jäi navigatsioonimärgistuse hooldusbaasiga piirnev kaiosa, samuti Lõunamuul rekonstrueerimata.

Jäägrid küttisid ühisjahil neli põtra

[caption id="attachment_343640" align="alignnone" width="1024"] Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Valgussein hoiab ulukid teelt eemal

[caption id="attachment_325947" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu jahimeeste seltsi esimees Olev Peetris kruvis reflektori
maanteeposti külge. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva hommikul paigaldasid Haapsalu jahiseltsi liikmed Uuemõisa sirge äärsetele maantee piirdepostidele reflektorid, mis peaks takistama metsloomade autode ette sattumist. Piirdepostide metsapoolsesse külge kinnitatud reflektorid tekitavad pimedal ajal autotulede toimel maanteest kümmekonna meetri kaugusele umbes kolme meetri kõrguse valgusseina, mis peletab loomi, et nad teele ei tuleks. „Kui metsaloom on metsast tulemas, kohkub ta valgusseinast ära ega tule teele. Kui auto on mööda sõitnud, kaob valgussein ära,” kirjeldas reflektorite tööpõhimõtet Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Katsetused on tema sõnul näidanud, et selline meetod on vähendanud ulukiõnnetusi enam kui 70 protsenti.

Läänemaa pooltasuta bussisõit reisijate arvu ei muutnud

[caption id="attachment_325501" align="alignnone" width="2000"] Tasuta bussisõidu eesmärk, et veerand tööl käijaist sõidaks tööle bussiga, pole täitunud. Foto: Andra Kirna[/caption] Mõne aja eest avaldatud riigikontrolli analüüs andis tasuta ühistranspordile üsna kriitilise hinnangu, ka Läänemaal pole bussisõitjate arv kuigivõrd tõusnud. Riigikontroll jõudis 2017.–2019. aasta maakondlikku bussitransporti analüüsides seisukohale, et maakonnaliinidel tasuta sõiduvõimaluse eesmärki – suunata neljandik tööl käijatest kasutama ühistransporti – 2019. aasta lõpuks ei saavutatud. Eelmine aasta koos koroonapiirangute ja hirmudega tõi kaasa veel täiendava tagasilöögi.

Lääne-Nigula rahvas kaebas lükkamata lume pärast

[caption id="attachment_319458" align="alignnone" width="2000"] Teepuhastus. Urmas Lauri[/caption] Kuigi talv tuli ootamatult, on olukord teedel rahuldav, tõdes Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Sellist olukorda pole tema sõnul olnud, et autoga üldse läbi ei saa. Eelmisel kolmapäeval, päev pärast esimest korralikku lumesadu, vahendas Peetris transpordiametile vallaelanike muresid. „Rahvas nuriseb ikka, et teel on juba viis sentimeetrit lund ja ei lükatagi veel,” kommenteeris Peetris teehooldajaile adresseeritud kirja. Risti elanikud polnud rahul sellega, et mullu valminud kergliiklusteel oli lumi lükkamata: „Seda pole kordagi lükatud.”

Viis võsavillemit võib veel küttida

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.