9.4 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Olev Peetris

Silt: Olev Peetris

Volikogu muutis revisjonikomisjoni soovitused leebemaks

[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise. Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud. „Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.

Lumelükkamise tunnihinnad on tõusnud kosmilistesse kõrgustesse

[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"] OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi. Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam. Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud. Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.

Kiideva ilves sai elupäevi juurde

[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"] Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption] Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga. „Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva.

Lääne-Nigula tahab uut bussipeatust

Kabrametsa külas liiguvad hundid

[caption id="attachment_409615" align="alignnone" width="1260"] Kabarametsa hunt. Foto kaamera kuvatõmmis[/caption] Haapsalust kümmekonna kilomeetri kaugusel Kabrametsa külas on Kati Univeri pere augusti keskpaigast alates kohanud oma kodu ümber korduvalt hunte. 17. augustil juhtis Univeri kaheaastane laps ema tähelepanu üsna maja lähedale tulnud loomadele. „Mees oli hunte näinud juba mõni aeg varem,“ rääkis Univer. Huntidega on kohtunud ka Univeri naabrid. Univer ütles, et küla ümbruses pole enam näha metskitsi, keda varem sagedasti maja ümber võis kohata.

Teehooldajad on ööpäev läbi tööpostil

[caption id="attachment_384075" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu Linnahooldus puhastas reedel Uue tänava lumest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Teehooldajad on terve nädala ööpäev ringi rakkes olnud, kuid tööl veel lõppu ei paista. „Öösel ja päeval teeme tööd,” ütles Lääne Teede teemeister Konstantin Dutov. Lisaks lume lükkamisele viib Lääne Teed öösiti lund ka linnast välja. Kokku on ära veetud 2500–3000 m3 lund, umbes kolmandik on veel teha. Üks ladustamisplats on lund juba täis ja teehooldajad on kasutusele võtnud järgmise. Dutov manitses autojuhte sõidukeid hoovi parkima ja ütles, et majaomanikest on inetu visata lund tagasi sõiduteele. „See ei ole viisakas,” ütles Dutov.

Lumesadu lõi teed-tänavad umbe

[caption id="attachment_383198" align="alignnone" width="2000"] Ööpäev läbi lakkamatult sadanud lumi tähendab, et teehooldajatel tuleb kogu aeg rakkes olla. Foto Urmas Lauri[/caption] Teisipäeva õhtul alanud ja terve eilse päeva kestnud sadu tähendab lumelükkajaile, et kogu aeg tuleb rakkes olla. „Eks väikseid tagasilööke on, aga inimesed peaksid harjuma sellega, et talv tuli tänavu varem,” ütles Lääne-Nigula valla taristunõunik Olev Peetris. Tänavuse talve algusega on tema sõnul võrreldav 2016. aasta – ka siis tuli lumelükkamisega alustada novembris-detsembris. „Teistel aastatel on alustatud jaanuaris,” lehitses Peetris ilmaandmeid.

Linnamäe tahab ristmikule skulptuuri

[caption id="attachment_376464" align="alignnone" width="463"] Makett. Lääne-Nigula vald[/caption] Linnamäe arenguselts tahab tulevase ringtee keskele püstitada skulptuuri.

Omavalitsused kiiruskaameraid lisama ei hakka

[caption id="attachment_224092" align="alignnone" width="900"] Kiiruskaamera Lihulas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi 1. märtsist saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile kiiruskaameraid, ei hakka Haapsalu linn, Lääne-Nigula ega ka Lääneranna vald kohe uusi kaameraid püsti panema. Kohe nad seda teha ei saakski, sest valitsus pole veel kinnitanud seaduse vajalikke rakendussätteid. „Kiirusrežiimi rahustamisel on kaameratel märkimisväärne roll,” tõdes Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. „Kuna nende paigaldamise õigus on antud omavalitsustele, siis hakkame nii valdade kui ka maanteeametiga jooksvalt läbi arutama, kuhu neid paigaldada,” lisas ta.

Turbakaevandaja hakkab Salajõele veevärki ehitama

[caption id="attachment_353942" align="alignnone" width="2000"] Põrumaa on Salajõe külas üks taludest, mis on turbakaevandamisega solgitud veega hädas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Turbatootja Kekkilä ei või Niibi raba põhjapoolses osas enne kaevandama hakata, kui nad pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi välja ehitanud. Kekkilä sai keskkonnaametilt Niibi raba põhjapoolse osa kaevandamisloa kätte, kuid enne, kui turbatootja pole Salajõe kandi veevarustussüsteemi vastavalt Lääne-Nigula valla ja Salajõe külaseltsi poolt kokku lepitud tingimustele välja ehitanud, nad seal tegutseda ei tohi. „Ma pean102astaseks elama!” kuulutas Salajõe küla elanik Mare Urbas 13. jaanuaril peetud Oru kandi külade ümarlaual. Selgituseks lisas aastaid turbatootjaga lahingut löönud Urbas, et siis lõpeb Kekkiläle Niibi rabasse 30 aastaks välja antud kaevandusluba ja alles siis võib loota, et Salajõe kandis muutub kaevuvesi puhtamaks.