-0.2 C
Haapsalu
Reede, 19. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Olev Peetris

Silt: Olev Peetris

Haapsalus levib koerte katk

[caption id="attachment_353810" align="alignnone" width="1481"] Rebased võivad kanda koerte katku. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalus tabati jaanuaris rebane, kellel tuvastati koerte katk. Uue aasta esimesel päeval avastas üks Paralepa Vase tänava maja peremees, et tema hoovi on tunginud veidralt käituv rebane. Mees ise looma taga ajama ei hakanud, vaid teatas sellest päästeametile. Päästjad püüdsid rebase kinni ja et loom käitus ebatavaliselt sõbralikult ega kartnud inimesi, kutsusid appi Haapsalu jahiseltsi juhi Olev Peetrise. Jahimees vaatas läbi ka majaperemehe tehtud video veidralt käituvast rebasest ning otsustas, et loom tuleb hukata. „Nagu rebaste puhul ikka, saatsin looma pea [marutaudi uuringuks] laborisse. Sealt tuli aga vastus, et rebasel oli hoopis koerte katk,” ütles Peetris.

Läänemaa pääses lumeuputusest

[caption id="attachment_350036" align="alignnone" width="2000"] Lumesaht. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädalavahetuse tuisk jättis mitmes Eesti paigas autosid lumevangi, kohati oli samas kohas hanges korraga kinni kümneid sõidukeid, Tapa lähedal isegi ligemale 60. Tormi tõttu pidid Läänemaa päästjad laupäeval aitama sõidukeid lumest välja Leila külas ja Risti alevikus. Samal päeval kukkusid puud teele Lääne-Nigula vallas Höbringis, Luigus ja Taeblas ning mitmel pool Vormsis. Aulepa külas tuli päästjatel eemaldada teelt kuus puud. Haapsalu Linnahoolduse juhatuse liikme Krista Vilta sõnul alustasid Haapsalus töömehed tänavate lumest puhtaks lükkamisega laupäeva õhtul. „Lükkasid öö läbi, pühapäeva hommikul natuke puhkasid ja pärastlõunal hakkasid jälle,” kirjeldas ta.

Vald sõlmib maaomanikega kergliiklusteelepinguid

[caption id="attachment_348288" align="alignnone" width="2000"] Üheks täbaraks kohaks on Silma teerist, kus pole veel maaomanikuga kergliiklustee tema maalt kulgemise asjus kaubale saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitusega saaks alustada järgmisel aastal, sest riigieelarves on selle tarvis kirjas 500 000 eurot. Räägu–Rannaküla kergliiklusteed hakati projekteerima juba 2017. aastal, kooskõlastustega projekti sai Lääne-Nigula vald kätte kaks aastat hiljem. Nüüd tuleb aga toona valminud projekti uuendada, sest tänavu augustis möödus projekti eelmisest kooskõlastamisest kaks aastat ja see aegus. „Uus kooskõlastusring on alanud,” ütles Linnamäe Arenguseltsi (LAS) juhatuse liige Elle Ljubomirov.

Riik annab Linnamäe kergliiklustee ehitamiseks raha

[caption id="attachment_344595" align="alignnone" width="2000"] Navigatsioonimärgistuse hooldusbaasi (sinise hoonega kinnistu) merepoolses küljes olev Lõunakai ning pooleldi lagunenud Lõunamuul on riigil kavas korda teha. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tuleva aasta riigieelarvest jagatakse näpuotsaga raha ka Läänemaale. Riigieelarve eelnõu järgi kulub raha nii Rohuküla sadama Lõunakai rekonstrueerimiseks, Rukki kanali süvendamiseks kui ka Linnamäe–Rannaküla kergliiklustee ehitamiseks. Suurim investeering nähakse aga ette Turba–Rohuküla raudteelõigu taastamiseks. Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et aastatel 2022–2024 parandatakse Rohuküla sadamas 3,1 miljoni euro eest transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kaid. Ots tehakse lahti tuleval aastal, mil selleks on ette nähtud 94 000 eurot. Saarte Liinidele kuuluva Rohuküla sadama kapten Peeter Saar ütles, et tegemist on sadama Lõunakaiga, kuid selle remondiga tegeleb transpordiamet. „Projekteerimine, uuringud – selle raha eest koppa veel maha ei löö,” nentis Saar. Ta lisas, et kui 2012. aastal rekonstrueeriti kauba- ja ka Lõunakaid, jäi navigatsioonimärgistuse hooldusbaasiga piirnev kaiosa, samuti Lõunamuul rekonstrueerimata.

Jäägrid küttisid ühisjahil neli põtra

[caption id="attachment_343640" align="alignnone" width="1024"] Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Valgussein hoiab ulukid teelt eemal

[caption id="attachment_325947" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu jahimeeste seltsi esimees Olev Peetris kruvis reflektori
maanteeposti külge. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva hommikul paigaldasid Haapsalu jahiseltsi liikmed Uuemõisa sirge äärsetele maantee piirdepostidele reflektorid, mis peaks takistama metsloomade autode ette sattumist. Piirdepostide metsapoolsesse külge kinnitatud reflektorid tekitavad pimedal ajal autotulede toimel maanteest kümmekonna meetri kaugusele umbes kolme meetri kõrguse valgusseina, mis peletab loomi, et nad teele ei tuleks. „Kui metsaloom on metsast tulemas, kohkub ta valgusseinast ära ega tule teele. Kui auto on mööda sõitnud, kaob valgussein ära,” kirjeldas reflektorite tööpõhimõtet Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Katsetused on tema sõnul näidanud, et selline meetod on vähendanud ulukiõnnetusi enam kui 70 protsenti.

Läänemaa pooltasuta bussisõit reisijate arvu ei muutnud

[caption id="attachment_325501" align="alignnone" width="2000"] Tasuta bussisõidu eesmärk, et veerand tööl käijaist sõidaks tööle bussiga, pole täitunud. Foto: Andra Kirna[/caption] Mõne aja eest avaldatud riigikontrolli analüüs andis tasuta ühistranspordile üsna kriitilise hinnangu, ka Läänemaal pole bussisõitjate arv kuigivõrd tõusnud. Riigikontroll jõudis 2017.–2019. aasta maakondlikku bussitransporti analüüsides seisukohale, et maakonnaliinidel tasuta sõiduvõimaluse eesmärki – suunata neljandik tööl käijatest kasutama ühistransporti – 2019. aasta lõpuks ei saavutatud. Eelmine aasta koos koroonapiirangute ja hirmudega tõi kaasa veel täiendava tagasilöögi.