Silt: Olev Peetris

[caption id="attachment_319458" align="alignnone" width="2000"] Teepuhastus. Urmas Lauri[/caption] Kuigi talv tuli ootamatult, on olukord teedel rahuldav, tõdes Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Sellist olukorda pole tema sõnul olnud, et autoga üldse läbi ei saa. Eelmisel kolmapäeval, päev pärast esimest korralikku lumesadu, vahendas Peetris transpordiametile vallaelanike muresid. „Rahvas nuriseb ikka, et teel on juba viis sentimeetrit lund ja ei lükatagi veel,” kommenteeris Peetris teehooldajaile adresseeritud kirja. Risti elanikud polnud rahul sellega, et mullu valminud kergliiklusteel oli lumi lükkamata: „Seda pole kordagi lükatud.”

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.

[caption id="attachment_316648" align="alignnone" width="2000"] Koer Väike-Lähtrus. Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval püüdsid loomakaitse liidu vabatahtlikud kinni ja viisid üle Eesti varjupaikadesse 27 Väike-Lähtrus omanikult ära võetud koera. Eesti loomakaitse liidu Läänemaa piirkonna juht Kaija Paalberg ütles, et koerad viidi seitsmesse varjupaika. „Suurem jagu Harjumaale, kaks Ida-Virumaale ja neli Pärnumaale,” ütles Paalberg.

[caption id="attachment_315560" align="alignnone" width="2000"] Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption] Väike-Lähtrus omanikult ära võetud 28 koera kontrollis veterinaaramet tänavu mais ja leidis sealt mõningaid puudusi, kuid mis viis nii kaugele, et loomad tuli omanikult ära võtta, amet ei ütle.

[caption id="attachment_315560" align="alignnone" width="2000"] Väike-Lähtru küla majapidamises elavad koerad on küll hästi toidetud, kuid nende elutingimused jätavad soovida. Malle-Liisa Raigla[/caption] Selle nädala lõpus saab Lääne-Nigula vallavalitsus enda hoole alla Väike-Lähtru külas elavad 28 koera, kelle veterinaaramet omanikult ära võtab. Kolmapäeval käis Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris koos veterinaarameti Läänemaa peaspetsialisti Tõnu Erikuga koeri kokku lugemas ning nende vanust ja sugu hindamas. Kui alguses oli teada, et koeri on 19 või 21, siis kolmapäevasel lugemisel selgus, et neid on lausa 28.

[caption id="attachment_310434" align="alignnone" width="2000"] Kekkilä turbatootmisettevõte loodab Niibi turbatehase külje all rabas avada uue 130 ha suuruse kaevanduse, milleks on luba taotlenud üle kümne aasta. Urmaas Lauri[/caption] Eile kohtusid Kekkilä esindajad Lääne-Nigula vallajuhtidega, et leppida kokku viimased tingimused kaevandusloa saamiseks. Kui kohalikul omavalitsusel enam vastuväiteid pole, annab keskkonnaamet välja kaevandusloa, mida Kekkilä on Tui rabas 130 ha peale taotlenud üle kümne aasta. Nüüd on luba käeulatuses. Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson ütles eile Lääne Elule, et loodab kahe aasta pärast uues kohas turvast koorima hakata.

[caption id="attachment_303588" align="alignnone" width="1024"] Silmaallika vesi ravib silmi ning võib teha ka rikkaks, teab Kadri Lukk rääkida. Palivere rahvas on allika kuivamise pärast mures. Urmas Lauri[/caption] Palivere elanikud tahavad saada selgust, miks on kadumas Pikajalamäe nõlval asuv Silmaallikas ja alanenud veetase ka ümbruskonna kaevudes. Allika teema kerkis esile Paliveres korraldatud Kaopalu kolmanda karjääri keskkonnamõju hindamise aruande koostamise avalikul koosolekul. „Silmaallikas, meile oluline pärandkultuuriobjekt, on ära kuivanud,” ütles Palivere elanik Mati Kallemets. Veetase allika maapinnale tuleku kohas on tosina aastaga ligemale meetri jagu alanenud. Paliveres ollakse veendunud, et allika hääbumises on süüdi Kaopalust kruusa kaevandajad, ütles Kallemets. Kindlalt seda praegu väita ei saa, sest asjakohaseid uuringuid pole seni tehtud.

Läänemaa omavalitsused ei ole nõus riigi pakutud teid enne vastu võtma, kuni pole selge, kui palju teedega raha kaasa antakse. Läänemaa omavalitsused ja Lääneranna vald on kõhkleval seisukohal, millistel tingimustel ollakse valmis riigi pakutud teid vastu võtma. Vastu ollakse aga kindlasti siis, kui lisanduvate teede uuendamiseks raha juurde ei anta. Riik tahab Vormsi valla kaela lükata kolm teed, mille kogupikkus on 35,4 kilomeetrit.

[caption id="attachment_292842" align="alignnone" width="1152"] Ettevõtja Janek Loorens võib hommikuti kaua magada, sest lund lükkama ei pea, aga raha tuleb ikkagi arvele. Foto Urmas Lauri[/caption] Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on. Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda. „Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.