Silt: Olev Peetris
3
Peraküla munakivitee vajab remonti
[caption id="attachment_289432" align="alignnone" width="2000"]
Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption]
Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta.
Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta.
Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks.
Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption]
Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta.
Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta.
Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks. 
Lääne-Nigula vallal oli õigus keelduda kaevandusloa andmisest
[caption id="attachment_285748" align="alignnone" width="2000"]
Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest.
„Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.”
Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur, aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving.
Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest.
„Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.”
Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur, aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving. 
Lääne-Nigula vald ehitab kümme kilomeetrit tolmuvabu teid
[caption id="attachment_277155" align="aligncenter" width="1944"]
Liiva tee Piirsalus. Foto: Lääne-Nigula valla FB[/caption]
Lääne-Nigula vald pindab tänavu valla teid ja ehitab mustkatteid poole miljoni euro eest.
Liiva tee Piirsalus. Foto: Lääne-Nigula valla FB[/caption]
Lääne-Nigula vald pindab tänavu valla teid ja ehitab mustkatteid poole miljoni euro eest. 
Tänavune talv sulatab teehooldusraha
[caption id="attachment_262520" align="aligncenter" width="900"]
OÜ Servik hooldab Lääne-Nigula vallas Taebla ja Palivere piirkonna teid. Firma juhataja Allan Keldri sõnul on tänavune talv olnud paras proovikivi, aga seni on hakkama saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumetuiskudega vahelduvad sulailmad kahandavad omavalitsuste teehooldusraha; kui nii jätkub, võib see suvise augulappimise ajaks otsa saada.
Läänemaa omavalitsuste teedenõunikud kinnitasid, et jaanuaris on hooldusraha küll üksjagu kulutatud, kuid midagi katastroofilist veel ei ole. Et omavalitsused ei jaga planeeritud teehooldusraha tali- ja suvetöödeks, võib tujukate ilmade jätkudes siiski juhtuda, et aasta lõpus hakkab teehooldusraha nappima.
„Kevadel probleemi pole, aga kui sügisel lumi varakult maha tuleb, võib rahapuudus tunda anda,” tõdes Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna nõunik Ailar Ladva.
Haapsalu linnaeelarves on teede hoolduseks tänavu planeeritud 270 000 eurot. Jaanuaris on sellest kulunud 75 000.
OÜ Servik hooldab Lääne-Nigula vallas Taebla ja Palivere piirkonna teid. Firma juhataja Allan Keldri sõnul on tänavune talv olnud paras proovikivi, aga seni on hakkama saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lumetuiskudega vahelduvad sulailmad kahandavad omavalitsuste teehooldusraha; kui nii jätkub, võib see suvise augulappimise ajaks otsa saada.
Läänemaa omavalitsuste teedenõunikud kinnitasid, et jaanuaris on hooldusraha küll üksjagu kulutatud, kuid midagi katastroofilist veel ei ole. Et omavalitsused ei jaga planeeritud teehooldusraha tali- ja suvetöödeks, võib tujukate ilmade jätkudes siiski juhtuda, et aasta lõpus hakkab teehooldusraha nappima.
„Kevadel probleemi pole, aga kui sügisel lumi varakult maha tuleb, võib rahapuudus tunda anda,” tõdes Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna nõunik Ailar Ladva.
Haapsalu linnaeelarves on teede hoolduseks tänavu planeeritud 270 000 eurot. Jaanuaris on sellest kulunud 75 000. 
Kullamaa ja Noarootsi liitusid odava prügiveoteenusega
[caption id="attachment_260769" align="alignnone" width="900"]
Kärbla küla elaniku Tõnu Nõupuu sõnul on maal elades üsna lihtne majandada nii, et prügi tekibki väga vähe. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kui enamikule Lääne-Nigula valla elanikest ei muutu 1. veebruarist prügimajanduses suurt midagi, siis Kullamaa ja Noarootsi osavalla elanikud saavad uue prügivedaja ning odavama teenuse.
Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et Martna, Nõva ja endine Lääne-Nigula vald on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud juba 2013. aastast. Teenust on osutanud Eesti Keskkonnateenused, kes võitis ka seekordse Lääne-Nigula valla korraldatud hanke. Nüüd on teenusega kaetud ka Kullamaa ja Noarootsi osavald.
„Siiani on seal olnud vabaturupiirkond – õigus sõlmida leping ükskõik kellega, kes vastavat teenust pakub. Korraldatud olmejäätmeveo tingimustes sellist olukorda enam olla ei saa – on üks vedaja,” selgitas Peetris.
Kärbla küla elaniku Tõnu Nõupuu sõnul on maal elades üsna lihtne majandada nii, et prügi tekibki väga vähe. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kui enamikule Lääne-Nigula valla elanikest ei muutu 1. veebruarist prügimajanduses suurt midagi, siis Kullamaa ja Noarootsi osavalla elanikud saavad uue prügivedaja ning odavama teenuse.
Lääne-Nigula valla teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et Martna, Nõva ja endine Lääne-Nigula vald on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud juba 2013. aastast. Teenust on osutanud Eesti Keskkonnateenused, kes võitis ka seekordse Lääne-Nigula valla korraldatud hanke. Nüüd on teenusega kaetud ka Kullamaa ja Noarootsi osavald.
„Siiani on seal olnud vabaturupiirkond – õigus sõlmida leping ükskõik kellega, kes vastavat teenust pakub. Korraldatud olmejäätmeveo tingimustes sellist olukorda enam olla ei saa – on üks vedaja,” selgitas Peetris. 
