Lääne Elu avaldab 2020. aastal veebis enim loetud lood.
30. jaanuaril kirjutas Lääne Elu, et RMK sai jaanuari alguses keskkonnaametilt kolm luba teha lageraiet. Load võimaldavad Elbikus metsise elupaigas maha võtta kokku 14 hektarit metsa, mis võib looduskaitsjate hinnangul viia sealse asurkonna hukkumiseni.
MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile täna kõigi kolme raieloa kohta vaidlustuse.
„Selline ulatuslik lageraie kahjustab metsise elutingimusi oluliselt,“ ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm. „Me oleme täheldanud, et metsateatiseid kaitsealuste liikide elupaikades lageraideks on välja antud mitte ainult Läänemaal, vaid ka mujal Eestis.“
Teatistes on kirjas, et kõnealuses paigas on metsise elupaik, mis on registreeritud ka keskkonnaregistris. Kolmest kõige suurem eraldis – 7,51 hektarit – asub lisaks veel ka metsise mängualal. Kuigi teatistes on kirjas, et raiet tohib teha sellel konkreetsel alal vaid väljaspool metsise mänguaega ehk 1. juunist kuni 31. jaanuarini ja kahel teisel alal väljaspool pesitsusaega ehk 1. juulist kuni 14. aprillini, on looduskaitsjad seisukohal, et raiet ei tohiks teha. „Metsiste elupaik ju hävitatakse ikka ära!“ märkis Tamm.
Lääne Elu palus keskkonnaametilt selgitust, mis kaalutlustel otsus tehti ning mis aja jooksul ja mida vaidlustustele vastatakse.
Esimesele küsimusele jättis keskkonnaamet vastamata. Teisele küsimusele vastas keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp.
„Vaie on meile tõesti esitatud, aga kuna see on alles menetluses, siis hea tava kohaselt me enne otsuse tegemist vaideid ei kommenteeri.“
Eestis on koostatud selline dokument nagu metsise kaitse tegevuskava.
Metsis kuulub II kaitsekategooriasse ehk tegemist on liigiga, kes elab väga piiratud alal või vähestes elupaikades, metsiste arvukus langeb ja levila aheneb. Keskkonnaameti andmetel on metsiseid Eestis järel veel 1100–1200 haudepaari. Eesti punase raamatu viimases aruandes (2008) kuulub metsis klassi ohualtid, kelle ohuteguriteks märgitakse metsade kuivendamist, metsa vanuse muutumist, lageraieid ja häirimist. Keskkonnaamet on märkinud, et metsa majandamisel tuleb metsise mängualade ümbruses tagada võimalikult suur metsasus.
Ornitoloog Tarvo Valker nentis, et keskkonnaameti antud lageraieloaga ei lähe see jutt kuidagi kokku. „Metsise jaoks on kaks suurt ohutegurit. Üks on üldine häirimine, eriti mänguperioodil, mis metsistel hakkab pihta juba märtsis. Ka pesitsusajal on nad äärmiselt tundlikud. Teatistes ei ole arvestatud ka sellega, et sel aastal on erakordselt soe talv, mis tähendab, et kõikide lindude pesitsusperiood algab palju varem,“ selgitas Valker.
Teine häiriv tegur on metsise elupaikade hävitamine – kui ka raie tehakse ajal, mil metsis ei pesitse, on mets ikkagi aastakümneteks läinud. „Metsis vajab elupaigaks minimaalselt 80aastast, eelistatavalt 100aastast metsa. Kui mängupaigas mets maha võtta, sureb sealne asurkond välja, sest ka lähikonnas pole sobivat metsa väga alles jäänud,“ selgitas Valker „Kui keskkonnaamet MTÜ Roheline Läänemaa vaideid ei arvesta, tähendab see, et üks vähestest Põhja-Läänemaa metsise mänguplatsidest kaob ja metsis sisuliselt hävitatakse.”
Metsise arvukust mõjutab negatiivselt nende elupaikade kvaliteedi langus. Metsise kaitse tegevuskavas märgitakse, et arvestades metsise paiksust, sõltub metsise edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist. „Lähiaja (5 aastat) metsise kaitse-eesmärk on kõikide teadaolevate püsivalt asustatud mänguasurkondade ja hetkearvukuse ning tuumaladel ja astmelaua elupaikades kvaliteetsete metsise elupaikade säilitamine, samuti elupaikade kvaliteedi parandamine ehk levila ja arvukuse kahanemise peatamine,” seisab tegevuskavas.
Metsa majandamisel soovitab amet ise tagada metsise mängualade ümbruse võimalikult suur metsasus. Soovitatakse küll luua nn mosaiikne mets, kus vana mets, mis on vähemalt 60 aastat vana, vahelduks nooremaga. Kohati võiks esineda väikeste, alla 1 hektari suuruste laikudena ka avatud maastikku.
Keskkonnaameti kinnitatud kolmel raieloal on eraldised aga tunduvalt suuremad: 7,51 ha, 2,66 ha ja 3,83, ha.
