Heljo Pikhof: hoolekande muredele vilistamine on lubamatu

Lääne Elu

info@le.ee

Heljo Pikhof. Foto: riigikogu
Riigikogu liige Heljo Pikhof (SDE). Foto: riigikogu

Hämmastav, kui vastutustundetult käiakse ümber mõistega „vastutustundlik”. Pean silmas valitsuserakondade juhtivaid poliitikuid, kes suure suuga kuulutavad „vastutustundlikku eelarvepoliitikat”.

Vaadakem siis 2021. aasta eelarve eelnõule otsa. Selle järgi on riigi tulud uuel aastal 11,2 miljardit ja kulud üle 13 miljardi euro ehk ligi kahe miljardi euroga miinuses. Eelarve tulusid paisutavad laenud, mida praeguses määramatuses kasutavad teisedki riigid. Laenuraha kõrval saab arvestada ka Euroopa Liidu uute eelarvevahendite ning viiruskahjust üle saamise taastefondi summadega.

Tervise- ja majanduskriisi seljatamiseks on kulutuste tegemine mõistlik, aga küsimus on valikutes. Kas täiendavate miljardite toel aidatakse ühiskonna toimimisele parimal moel kaasa? Kas eelarve pakub tuge neile, kes on kõige haavatavamad? Väidan, et mitte. Kuigi seal on ka kiiduväärset, näiteks kosub teadusraha, siis laias plaanis ei vasta uus eelarve ei Eesti praegustele ega ka tulevastele vajadustele.

Esmalt sellest, et eelarve nime kandev kirjatükk on nii segane ja läbipaistmatu, et isegi ekspertidel on raske aru saada, kuhu raha ikkagi läheb. Mitmed rahaeraldused on parteipoliitilise maiguga. Mõned eraldised on üllatanud neidki, kellele võimuerakonnad justkui käisest raha puistavad. Samuti on eelarve liialt pealinnakeskne. Tallinna härrad tahavad olla ainsad, kes otsustavad Eesti elu üle, selle asemel et parandada omavalitsuste rahastamist, et need saaksid ise kohalikku elu arendada. Samuti ei panustata midagi töötukassa kriisimeetmetesse, ehkki kevadises eriolukorras kulus ära suur tükk töötajate palgalt kogutud kindlustusrahast. Samas ei ole kriis veel läbi – kardetavasti seisab osa koondamisi alles ees.

Ülekohtune on see, et valitsus ei paku leevendust hoolekande muredele. Praeguse ekstraraha eest peaks riik ometi kord ära tegema selle sammu, et võimaldada abivajajale hooldekodukoht tema enese pensioni eest, makstes puudujääva vahe kinni.

Kuna võimuerakonnad pole siin lubadustest kaugemale jõudnud, algatasid sotsiaaldemokraadid oktoobri lõpus riigikogus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on teha hooldekodukoht inimestele kättesaadavaks ja seda sõltumata tema enda ja ta perekonna rahalistest võimalustest. Tegime ka eelarvele muudatusettepaneku, mille kohaselt suunab riik eakate hooldusega seotud valusate probleemide leevendamisse 40 miljonit eurot.

Olukord, kus kogu elu töötanud ja makse tasunud inimesed ei suuda maksta hooldekodus elamise eest, on pannud ka abi vajava inimeste lähedastele ränga koorma. Riigi kohus on koos omavalitsustega appi tulla ja muuta süsteemi nii, et perekonnal ei oleks ainuvastutust. Hea peab seisma ka teenuste eest, et eakad saaksid võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus hakkama.Vastasel juhul kõrvalabi vajavate inimeste ja omastehooldajate probleemid aina kuhjuvad.

Valitsus ütleb eelarvestrateegias, et pedagoogide palgad jäävad neljaks aastaks külmutatuks, mis oleks Eesti tuleviku suhtes täiesti vastutustundetu. Sotsiaaldemokraatide eelarvele tehtud muudatusettepanekud näevad veel ette haiguspäevade hüvitamist alates esimesest haiguspäevast ja põllumeeste toetamist. Me seisame ka mahetoidu koolidesse toomise ja uute rattateede rajamise eest.

Järgmise aasta riigieelarve ei ole veel lukus – seni püsib ka lootus, et opositsiooni ideid võetakse kasvõi osaliselt arvesse.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
see bisnis
3 aastat tagasi

ju refipaari autorollerite käes, sm nilson tahtis, et valitsus hakkaks sm nilsonile vanadekodude ülalpidamise eest maksma, tal vist pulmatõlla võlad siiani maksmata

Enriko
3 aastat tagasi

Kuigi alustasin artikli lugemist puhta lehena, selgus poole pealt, et tegu on järjekordse koalitsioonihalvustajaga, tänu kelle eelistamisele on LE sama kaldu nagu Estonia vahetult enne uppumist. Jõudnud ridadeni: “Olukord, kus kogu elu töötanud ja makse tasunud inimesed ei suuda maksta hooldekodus elamise eest, on pannud ka abi vajava inimeste lähedastele ränga koorma.” tekitas mus aga küsimuse: kas EKRE on loonud Eestis taolise hooldekodukontseptsiooni? Või Keskerakond? Minu teada on küünilise eluõhtukultuuri toonud maale Reformierakond ja sotsid ise nagu natsid ja kommunistid jagasid MRP-ga Euroopat, et koos valitseda. Sotsid, millal te viskute lõvina lihtsa tööinimese kaitsele? Päris naiste kaitsele, kes kommiraha eest… Loe rohkem »

juss
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Ära erutu, joo suhkruvett ja mõtle selle peale, et Jüri Ratas sai peaministriks 23. novembril 2016.

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  juss

Kas Jüri Ratas vahetas võimule tulles ministeeriumites refide-sotside ametnikud välja? Või tohivad ministrid ise oma ametnikke välja vahetada? Vastupidi, isegi otsene vastutöötamine või seaduserikkumine (nt. asutusesiseste andmete lekitamine) ei andvat õigust ametniku vallandamiseks. Peavoolumeedia on meile seda ‘tõde’ üle poole aasta pähe tampinud. Kusjuures de facto on Ametnik Eestis seadusloome alus. Miks peaks aga üks usinalt inimvaenulikke seadusi algatanud isik muutuma üleöö suureks humanistiks? Ei muutugi, kuni vallandamishirm just takka ei sunni.

juss
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Järelikult pole jürkasugused sobivad peaministriks! Neli aastat võimul ja marginaalsed muutused!

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Artikkel mainib ka pedagoogide palga külmutamise lubamatust. Kuna usun, et sotsidel siiski PEAB olema sotsiaalset närvi, meenutaksin detaili, mis on olulisemgi kui kõrge palk. Selleks on õpetaja õigus inimväärikusele ja õpilaste õiguste tasakaalustatus kohustustega. Mitte nokulaule ei tule lastele maast-madalast õpetada, vaid teo tagajärgede vältimatust. Näiteks õpetaja solvamise eest olgu üheselt toimiv (mitte formaalne!) võimalus karistada. Kui poemüüjat ei tohi keegi volilt sõimata ja ei saa eeldada, et müüja peab ise varrovooglaiuliku vastulöögi andma, kehtib sama inimõigus ka õpetajale, politseinikule, poliitikule ja kellele iganes. Nii laiendate õpetajaks soovijate baasi ja saate aru, miks vene ajal ka keskmisest väiksema palga eest… Loe rohkem »

Ootame
3 aastat tagasi

häid tegusid ja eeskuju Heljult endalt.

See on
3 aastat tagasi

hea ettepanek. Ma imestan, et seda pole varem tehtud. Sotsid on ju võimul olnud küll.