20

Aavo Kärmas: tuulepargi rajamise võimalikkusest Lääne-Nigula valda

Lääne Elu

info@le.ee

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Euroopa Liidu juhid on leppinud kokku pikaajalistes kliimaeesmärkides, millega on iga riik võtnud kohustuse liikuda süsinikneutraalse tuleviku suunas, nii ka Eesti.

Ülemaailmne ootus on üha puhtam energiatootmine. Ka Eestis peab taastuvelektri toodang järgmise kümne aastaga rohkem kui kahekordistuma ning tuuleenergia toodang peab olema vähemalt neli korda suurem kui praegu. Seega peame taastuvenergia arendamisel tegema suure hüppe ning see eeldab ka tuuleparkide tempokamat arendamist.

Viimased suuremad tuulepargid Eestis valmisid 2013. a Paldiskis ja Narvas. Kuni selleni kasvatas Eesti oma taastuvenergia tootmist jõudsalt. Järgnes aga paigalseis, sest kehtiva toetusskeemi järgi oli tuuleenergia „pott” justkui jagatud. Pott tähendab seda, et tuuleenergia saab riigilt toetust kuni 600 GWh aastas, sellest rohkem toodetu taastuvenergiatoetust ei saa.

Riigi hiljutised sammud annavad aga vahepealse seisaku ületamiseks lootust – tuuleenergia arendajatega on alustatud konstruktiivset koostööd ning algatatud on kahepoolne diskussioon. Otsitakse võimalusi administratiivsete tõkete kõrvaldamiseks, töötatakse kohalike kogukondade kasu mudeli väljatöötamise nimel ja sisse on viidud taastuvenergia tootmise vähempakkumiste korraldamise süsteem. On rõõm näha, et tekkinud on tahe leida lahendusi, mis viiksid meid ühiselt seatud taastuvenergia eesmärkidele lähemale.

Peale selle annavad paigalseisust edasi liikumiseks lootust mitmed uued tuuleparkide arendused, millest suurem osa loodetavasti ka teostub. Enefit Greeni portfellis on praegu maismaatuuleparkide arendusprojekte Eestis kokku neli – Läänemaal Lääne-Nigula vallas, Pärnumaal Saarde vallas ning Pärnu linna piirides Paikuse osavalla ja Tori valla piiril. Soovime valmis ehitada ka Tootsi tuulepargi.

Kui pikema ajalooga Tootsi projekt kõrvale jätta, siis on uutest arendustest kõige kaugemal just Lääne-Nigula valla tuulepargi arendusprojekt. Enefit Green esitas selle raames aasta tagasi juunis Lääne-Nigula vallale eriplaneeringu taotluse, mille vald ka kinnitas, et alustada keskkonnamõjude hindamist ja selgitada välja, kas Risti lähistele on üldse võimalik rajada kuni 30 tuulikuga tuuleparki.

Oleme praegu Lääne-Nigula tuulepargi arendusprojektiga alles planeeringu esimeses etapis ehk pika protsessi alguses. Otsuse tuulepargi asjus saab teha kõige varem umbes kolme aasta pärast ning otsustajaks on kohalik volikogu. Praegu paneme koostöös partneritega kokku alles keskkonnamõjude hindamise programmi ehk selgitame välja, milliseid uuringuid on vaja teha aladel, mis esialgsetel andmetel võiksid tuuleenergia arendamiseks Lääne-Nigula vallas sobilikud olla. Selliseid alasid on üle valla kokku kolm ning igaühel on valla kodulehel võimalik plaaniga täpsemalt tutvuda.

Kogu senise planeeringu vältel oleme olnud igakülgselt avatud diskussiooniks kohaliku kogukonnaga – kõigil on olnud ja on jätkuvalt võimalik esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Muuhulgas korraldasime hiljuti vallas inimestega mitmeid mitteametlikke eelkohtumisi. Tutvustasime tegureid, kuidas võiks tuulepargi asumine Lääne-Nigula vallas ka kohalikule rahvale ja omavalitsusele kasulik olla. Makstav toetussumma iga toodetud megavatt-tunni pealt, otseliini võimalus lähedal asuvatele või sinna loodavatele ettevõtetele ning uued loodavad töökohad on mõned välja toodud võimalustest. Kohalikud on senistel kohtumistel aktiivselt osalenud. Järgmine kohtumine on septembri lõpus.

Rõhutan aga veel kord, et praegu ei räägi me veel sellest, kui palju tuulikuid Lääne-Nigula valla tuulepargis olema saab, kus need täpselt paiknema hakkavad ja milline saab olema kaugus elamutest. Praegu oleme projektiga alles algusetapis, kus paneme paika keskkonnamõjude hindamise programmi, mille raames hakkame läbi paljude tehtavate uuringute analüüsima, kas, millistel tingimustel ja millisele alale kolmest eelvalikust piirkonnas tuuleparki üleüldse arendada võiks.

Programmi koostamisel on olnud kõigil võimalik sõna sekka öelda ning võtame seda ka arvesse. Muuhulgas teeme keskkonnamõjude hindamisel koostööd nii kohaliku kogukonna kui ka kohaliku omavalitsusega. Tunnustan siinkohal Lääne-Nigula vallajuhte koostöö eest.

Kui tuuleenergeetika arendamise võimalused Lääne-Nigula vallas on selgemad, alles siis liigume planeeringuga teise etappi. Siis asume sobivaimat ala veelgi täpsemalt uurima, mis lubab meil hinnata põhjalikumalt tuulepargi võimalikkust piirkonnas ning selle mõju ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Ühtlasi on eesmärk välja selgitada, millised on võimalikud meetmed mõjude maandamiseks, et need oleksid nii väikesed kui võimalik. Seejärel luuakse ka tuulepargi eelprojekt ja tehniline lahendus, muuhulgas saab tehtud esimene tuulikute eeldatav paigutus.

Just seetõttu pole praegu veel võimalik täpsustada, kus hakkaksid Lääne-Nigula valla tuulepargis tuulikud paiknema. Lõplikud tuulepargi rajamise tingimused (sh tuulikute arv ja asukoht) hakkavad tulenema keskkonnamõjude hindamisest, sest just sealt selgub sobiva ala eripära ning kuidas võiks tuulepark seal koos inim- ja looduskeskkonnaga koos toimida.

Sestap palun kohalikelt jätkuvat avatud meelt diskussiooniks ja koostööks. Omalt poolt luban, et oleme ka edaspidi näoga inimeste poole ja kaasame Lääne-Nigula valla kogukonda oma tegevustesse. Seeläbi panustame üheskoos rohelisemasse tulevikku ning Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisse.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Juss
Juss

Üks tuulepark on juba Läänemaal olemas.Inetu tehislik, kilomeetrite tagantki vaadates justkui kontvõõras looduses.Saarlased lepivad, kui 1km kaugusel lähimast elamust, juurdeehitus seega blokeeritud seal. Turvast tahetakse võtta veel, tühermaad jäävad järgi seal. Saaks siis tuulepargid sinna sokutada? Pinnas pehme ehk, soorebaste taolised tuulikud ehk teha,kõik võimalik.

Juss
Juss

Lisaks et Risti soorebasega sama kalleid tuulikuid poleks sinna muidugi vaja.

vaegnägija
vaegnägija

paluks veel suuremat pilti seltsimehest

näiteks
näiteks

venemaa võttis siberis kasutsele uuesti ühe suurima sealkandi söekaevanduse parandades tehnoloogiat ja ekspordib seda sütt hiinasse, pakistani, indiasse

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
Kõik lahendused, mis ei suuda tagada pidevat tootmist (vähemalt seni kuni me pole valmis pidevast energivarustusest loobuma, aga märke selllest praegu pole), vähendavad energia tootmise ja sellega varustamise efektiivsust, seega töötavad vastu rohelisema eluviisi saavutamisele. Nende abil ei saa teha EL-du suure uue eesmärgina välja reklaamitavat rohepööret, sellestvõib saada vaid ehk rohepesupöörde. Kui naabrite kaudu meie võrku liikuv Venemaa energia seda enam ei stabiliseeri ja põlevkivi jääb põlu alla(õigustatult kui maailma kõige lahjem fossiilne kütus), siis saab stabiilsemaks allikaks olla vaid tuumajama – Tiit Kändleri terminit kasutades. Tsiviliseeritud, st pidevalt kasvavas hulgas energiat tarbiva ühiskonna seis on nukker, ainult ime… Loe rohkem »
jjj
jjj

kuidas ei saa!? Ühendage mootor generaatori külge ja mootor veab elektrit tootvat generaatorit igavesti, tarbides ise sellesama generaatori poolt toodetavat vooluenergiat, sama nagu vesi voolab ja pööritab

Postimees
Postimees

Tuuleparke pooldavad ainult joodikud ja kapihomod

Agu
Agu

karsklaseks oled hakanud või? Uskumatu!

Aga
Aga

Kas seal artiklis oli kirjas, et energia peab olema eestlasele tasuta kättesaadav?
Kui seda seal ei olnud, siis poleks tasunud kirjutada ega enda pilti ka juurde panna!

need
need

seltsimehed tahavad ikka oma käomunad võõras pesas välja haududa, pange oma viimsi tuulikuid täis

eee
eee

saksamaal tegeletakse praegu tuuleparkide likvideerimisega, sest tuuleenergia ei tasu ära

Agu
Agu

Saksamaal põletatakse kivisütt siiamaani, pole lähiajal plaaniski seda muuta, vähemalt siit lehest seda küll ei loe, aga meile antakse määrus, et tuleb igasugune põletamine lõpetada, oleme oma “suure” Eestimaaga väga suureks ohuks maailma kliimamuutustele.

Jaanika
Jaanika

Ärge sellist asja küll lubage, tulge ennem vaadake mis Virtsus on, üks pidev vuhin ja päikese hakkimine.

Ohoh
Ohoh

Olen päris mitu korda käinud Virtsus viimase nelja aasta jooksul. Mis vuhin, mis päike ja hakkimine. Kangeid asju tarbite või? Päike hakib, päris naljakas, siis selliseid asju peaks olema ikka väga palju ja väga väga suuri. Paanikat ei ole vaja tekitada, mõni uudu jääb uskuma ka veel!

Kas
Kas

Virtsu pole mitte Pärnumaa.

Kummaline maailm
Kummaline maailm

Ja õhtuti hakkame pimedas istuma, sest ühel hetkel ka nt narvalastele elektrijaama korstnaist väljuv toss enam ei meeldi?

leelo- leelo
leelo- leelo

Selle kapitalisti jutt on nagu kopli trammi vile, kummardame ja täname Lääne- Nigula vallajuhte Mikk Lõhmust ja Neeme suurt- Läänemaa lõhkujaid ja soorebastest sodi täisriputamist edandavaid,eputavaid vallajuhte üle looduskauni Läänemaa. Raha ja ahnus on nende meeste motoks, ehitame valmis EU rahade toel ja siis müüme maha- raha taskud täis ja minema, kõigile tilgub pisut. Alternatiivne elekter on tuumajaam, ei sega lindude, liblikate ega putukate lendu- hei linnuonud, mis te magate ja linde nüüd ei kaitse? Küsimus pole uuringutes, vaid selles, kas laseme Läänemaa jälle ära lagastada küsimata rahva arvamust või oleme sellele vastu, nagu oli Tartu kogukond tselluloosi tehasele.

misasja
misasja

tuumajaama ongi vaja ehitada ju. Mida rutem seda parem! Aga, kes sellise otsuse vastu võtab, selles on küsimus. Pealegi rahvas läheb teadmatusest veel suuremasse paanikasse, kui tuulepargi pärast, sest sõna tuuma tähendab ju maailmalõppu

to misasja
to misasja

Hetkel on TV-s saade- maailma targem rahvas, – kas eestlased on siiski rumalamad, kui prantslased, kes on keset Euroopat pannud oma maa tuumajaamu täis ja neil pole vene gaasist ega tuulikutest sõltuvust. Võiksime oma hirmudest üle saada. Otsuse peaks vastu võtma valitsus, selle asemel, et pseudu kliimaaktivistide taskuid täita ( näiteks tuulikud ja el.autod)

võibolla
võibolla

ehk olemegi rumalamad, kui teiste tuumajäätmeid oma maale matame ja ise tuumajaama ei ehita aga üldsegi. Kas see tuumajaama teema on kuskil arutlusel ka üldse olnud, või lihtsalt peab veel sada aastat ootama, kuni terve maa saab ära lagastatud?

wpDiscuz