Läänemaa niitudel ja aedades leidub lugematu hulk õisi ja vilju, millest saab siirupit, sinepit ja likööri.
Kõike seda Matsalu rahvuspargi veerel Haeskas tehaksegi – kogu suvi kasemahlast viimaste külmavõetud leedrimarjadeni pistetakse purki.
„See on üks katkematu voog,” ütleb Tänava talu peremees Margus Maripuu. „Algab märtsis ja pausi ei ole.” Maripuu arvestab aega õites ja viljades. Varaaugustiks on suvi sealmaal, et madar on läbi ja angervaks lõpusirgel. Kohe tulevad sõstrad ja ploomid ka.
Maripuu lapsepõlvekodus keedeti seepi, hapendati kurke ja soolati seeni ning õitest ja võrsetest ei tehtud väljagi. Tänava talu köögis läheb kaubaks kõik, mis ümbruskonnas leidub, õied eriti. Muskaatpähklit asendab kodune kuusekasvujahu. Põdrakanepi võrsed maitsevad nagu spargel ja kuusevõrsekook roosijahuga meenutab idamaist maiust.
„Enamik taimi on söödavad,” ütleb Maripuu ja nopib rohu seest valge ristiku nuti. Maripuude köök meenutab suviti Kunksmoori oma – kõik kohad on täis kuivama riputatud taimekimpe, ja mingi tavalise nurmenukk-pärnaõis-piparmünt-kooslusega asi ei piirdu. Peale tavaliste taimede nagu rukkilill leidub seal näiteks kollast ja valget madarat ning Eestis üsna haruldast lõhnavat varjulille, mis meenutab estragoni.
Lõhnavast varjulillest saaks Tarhuni – kihisevat mürkrohelist karastusjooki. Saksamaal sai lõhnavast varjulillest kord aastas maiveini. Iidset retsepti pole küll enam kuskilt võtta, kuid Maripuu tehtu võiks toda kuulsat jooki meenutada.
Kui marjadest-köögiviljadest saab Tänava talus sinepit ja kastet, siis õitest keedab Maripuu siirupit – nurmenukust, võilillest, sirelist, angervaksast, leedripuust… Siirupist omakorda (ja muidugi õitest ning kõigest muust) saab mida iganes.
Tänava talu riiulitel on reas lõhnava madara limonaad ja nurmenukuvahuvein – imeilus kuldkollane jook –, nõmm-liivateeliköör, sirelijahu, kuusekasvumarmelaad, põldmarjasinep ja madaraliköör. Tehtud ikka nii, et peremees korjab ja keedab ning perenaine Helina Maripuu maitseb. Kui ei maitse, siis timmitakse koos, kuni segu saab täiuslik.
....
Fotod: Urmas Lauri
