Silt: Margus Maripuu
Läänemaa müsli võitis talutoidukonkursi
[caption id="attachment_406638" align="alignnone" width="1500"]
Tänava talu müsli. Foto: Margus Maripuu[/caption]
Eesti parima talutoidu konkursi parima pagaritoote tiitli võitis Haeskas asuva Tänava talu müsli.
Tänava talu peremees Margus Maripuu ütles, et saatis tatra-šokolaadimüsli konkursile mõttega, et paneb sinepiga kaasa. Tänava talu sinepeid on konkursil pärjatud lausa kaks korda, mullu võitis puravikusinep, kolm aastat tagasi vaarikasinep. Seekord aga naeratas õnn hoopis müslile.
Tänava talu müsli. Foto: Margus Maripuu[/caption]
Eesti parima talutoidu konkursi parima pagaritoote tiitli võitis Haeskas asuva Tänava talu müsli.
Tänava talu peremees Margus Maripuu ütles, et saatis tatra-šokolaadimüsli konkursile mõttega, et paneb sinepiga kaasa. Tänava talu sinepeid on konkursil pärjatud lausa kaks korda, mullu võitis puravikusinep, kolm aastat tagasi vaarikasinep. Seekord aga naeratas õnn hoopis müslile.
Uus kontserdisari ühendab muusika ja maitsed
[caption id="attachment_342551" align="alignnone" width="2000"]
Lehari Kaustel Tallinnast Otsa koolist laenuks saadud marimbafoniga, millega Haapsalu muusikakooli õpilased harjutada saavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Dirigent ja Haapsalu muusikakooli õpetaja Lehari Kaustel alustab Haapsalus uue kontserdisarjaga „Haapsalu koosmängud”, kus on ühtviisi suur roll nii muusikal kui ka kohalikul talutoidul.
„Haapsalu koosmängude” esimene kontsert on päev pärast rahvusvahelist muusikapäeva, 2. oktoobril Uuemõisa lossi saalis. Edaspidi saab tasuta kontsertidel muusikat koos kohaliku toiduga nautida iga kuu viimasel laupäeval.
Uue sarja peategelane on Haapsalu muusikakooli orkester, kes suuremas või väiksemas koosseisus tuleb publiku ette kõigil kontsertidel. Kakskümmend aastat orkestrit juhatanud Kausteli sõnul on kontserdisarja üks eesmärk anda orkestrile rohkem väljundit ja esinemisvõimalusi. „Koroona pani igal pool maailmas korraks kõik rattad seisma. Mõtlesin, mis võiks olla see viis, mis tooks meid huvitaval viisil kokku – sellest tuli mõte, et koosmäng peegeldab meie suhteid sõpradega ja üldse orkestrielu,” rääkis ta.
Lehari Kaustel Tallinnast Otsa koolist laenuks saadud marimbafoniga, millega Haapsalu muusikakooli õpilased harjutada saavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Dirigent ja Haapsalu muusikakooli õpetaja Lehari Kaustel alustab Haapsalus uue kontserdisarjaga „Haapsalu koosmängud”, kus on ühtviisi suur roll nii muusikal kui ka kohalikul talutoidul.
„Haapsalu koosmängude” esimene kontsert on päev pärast rahvusvahelist muusikapäeva, 2. oktoobril Uuemõisa lossi saalis. Edaspidi saab tasuta kontsertidel muusikat koos kohaliku toiduga nautida iga kuu viimasel laupäeval.
Uue sarja peategelane on Haapsalu muusikakooli orkester, kes suuremas või väiksemas koosseisus tuleb publiku ette kõigil kontsertidel. Kakskümmend aastat orkestrit juhatanud Kausteli sõnul on kontserdisarja üks eesmärk anda orkestrile rohkem väljundit ja esinemisvõimalusi. „Koroona pani igal pool maailmas korraks kõik rattad seisma. Mõtlesin, mis võiks olla see viis, mis tooks meid huvitaval viisil kokku – sellest tuli mõte, et koosmäng peegeldab meie suhteid sõpradega ja üldse orkestrielu,” rääkis ta.
Ilm soosis gurmeeturgu
[caption id="attachment_340862" align="alignnone" width="2000"]
Laupäevane ilus ilm ja 20 kohalikku väiketootjat meelitasid gurmeeturgu külastama mitusada inimest. Foto: Elen Freivald[/caption]
Haapsalu vanalinna gurmeeturg meelitas ligi sadu külastajaid, pakuti nii toorainet kui ka valmistoitu.
SA Kodukant Läänemaa tegevjuhi Liis Moori sõnul jäid rahule nii korraldustiim, müüjad kui ka kliendid. „Turul oli 20 väiketootjat ning kõik asjad kukkusid väga hästi välja, ka ilm soosis. Samuti oli inimesi piisavalt palju, aga mitte liiga palju,” ütles Moor.
Moori sõnul plaaniti algul paigutada kõik müüjad suure telgi alla, aga et ilm oli ilus, otsustati osa müüjaist tuua telgi alt välja. Nii olid kliendid ja müüjad rohkem hajutatud.
Laupäevane ilus ilm ja 20 kohalikku väiketootjat meelitasid gurmeeturgu külastama mitusada inimest. Foto: Elen Freivald[/caption]
Haapsalu vanalinna gurmeeturg meelitas ligi sadu külastajaid, pakuti nii toorainet kui ka valmistoitu.
SA Kodukant Läänemaa tegevjuhi Liis Moori sõnul jäid rahule nii korraldustiim, müüjad kui ka kliendid. „Turul oli 20 väiketootjat ning kõik asjad kukkusid väga hästi välja, ka ilm soosis. Samuti oli inimesi piisavalt palju, aga mitte liiga palju,” ütles Moor.
Moori sõnul plaaniti algul paigutada kõik müüjad suure telgi alla, aga et ilm oli ilus, otsustati osa müüjaist tuua telgi alt välja. Nii olid kliendid ja müüjad rohkem hajutatud. 
Nädalavahetusel avab uksed viis Läänemaa talu
[caption id="attachment_336310" align="alignnone" width="2000"]
Haeskas asuva Tänava talu kalkunid pakkusid tunamullu suvel külastajatele palju huvi. Paremal talu perenaine Helina Maripuu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalavahetusel avavad ligi 280 talu üle Eesti juba seitsmendat korda oma väravad. Läänemaal ja Lääneranna vallas on kokku tosin osalejat, Läänemaal tehakse uksed lahti vaid viies kohas.
Avatud talude põhipäev on pühapäev, kuid mõnes kohas avatakse uksed külastajatele ka laupäeval.
Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on rõõm näha, kuidas talud on hoolimata koroonapiirangutest endiselt aktiivsed ja ettevõtlikud tutvustama oma tegemisi ja tooteid-teenuseid ka teistele.
Haeskas asuva Tänava talu kalkunid pakkusid tunamullu suvel külastajatele palju huvi. Paremal talu perenaine Helina Maripuu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalavahetusel avavad ligi 280 talu üle Eesti juba seitsmendat korda oma väravad. Läänemaal ja Lääneranna vallas on kokku tosin osalejat, Läänemaal tehakse uksed lahti vaid viies kohas.
Avatud talude põhipäev on pühapäev, kuid mõnes kohas avatakse uksed külastajatele ka laupäeval.
Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on rõõm näha, kuidas talud on hoolimata koroonapiirangutest endiselt aktiivsed ja ettevõtlikud tutvustama oma tegemisi ja tooteid-teenuseid ka teistele. 
Läänemaa kauneimad kodud asuvad Haeskas ja Haapsalus
[caption id="attachment_313680" align="alignnone" width="1024"]
Tänava talu Haeska külas. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa selle aasta kauneimad kodud saavad presidendilt auhinna posti teel, sest koroonaviiruse leviku tõttu pidulikku vastuvõttu ei toimu.
Läänemaa selle aasta kauneimad kodud on Aime Koidu Tika talu ning Helina ja Margus Maripuu Tänava talu Haeskas ning Maria ja Micha Straussi kodu Haapsalus Väike-Liiva tänaval.
Tänava talu Haeska külas. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa selle aasta kauneimad kodud saavad presidendilt auhinna posti teel, sest koroonaviiruse leviku tõttu pidulikku vastuvõttu ei toimu.
Läänemaa selle aasta kauneimad kodud on Aime Koidu Tika talu ning Helina ja Margus Maripuu Tänava talu Haeskas ning Maria ja Micha Straussi kodu Haapsalus Väike-Liiva tänaval. 
Tänava talu villib suve purki ja pudelisse
[caption id="attachment_307020" align="aligncenter" width="1280"]
Tänava talu peremehe Margus Marpuu suvi kulub korjamisele ja kuivatamisele, et hiljem taimedest imeasju kokku keeta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa niitudel ja aedades leidub lugematu hulk õisi ja vilju, millest saab siirupit, sinepit ja likööri.
Kõike seda Matsalu rahvuspargi veerel Haeskas tehaksegi – kogu suvi kasemahlast viimaste külmavõetud leedrimarjadeni pistetakse purki.
„See on üks katkematu voog,” ütleb Tänava talu peremees Margus Maripuu. „Algab märtsis ja pausi ei ole.” Maripuu arvestab aega õites ja viljades. Varaaugustiks on suvi sealmaal, et madar on läbi ja angervaks lõpusirgel. Kohe tulevad sõstrad ja ploomid ka.
Maripuu lapsepõlvekodus keedeti seepi, hapendati kurke ja soolati seeni ning õitest ja võrsetest ei tehtud väljagi. Tänava talu köögis läheb kaubaks kõik, mis ümbruskonnas leidub, õied eriti. Muskaatpähklit asendab kodune kuusekasvujahu. Põdrakanepi võrsed maitsevad nagu spargel ja kuusevõrsekook roosijahuga meenutab idamaist maiust.
„Enamik taimi on söödavad,” ütleb Maripuu ja nopib rohu seest valge ristiku nuti. Maripuude köök meenutab suviti Kunksmoori oma – kõik kohad on täis kuivama riputatud taimekimpe, ja mingi tavalise nurmenukk-pärnaõis-piparmünt-kooslusega asi ei piirdu. Peale tavaliste taimede nagu rukkilill leidub seal näiteks kollast ja valget madarat ning Eestis üsna haruldast lõhnavat varjulille, mis meenutab estragoni.
Lõhnavast varjulillest saaks Tarhuni – kihisevat mürkrohelist karastusjooki. Saksamaal sai lõhnavast varjulillest kord aastas maiveini. Iidset retsepti pole küll enam kuskilt võtta, kuid Maripuu tehtu võiks toda kuulsat jooki meenutada.
Kui marjadest-köögiviljadest saab Tänava talus sinepit ja kastet, siis õitest keedab Maripuu siirupit – nurmenukust, võilillest, sirelist, angervaksast, leedripuust… Siirupist omakorda (ja muidugi õitest ning kõigest muust) saab mida iganes.
Tänava talu riiulitel on reas lõhnava madara limonaad ja nurmenukuvahuvein – imeilus kuldkollane jook –, nõmm-liivateeliköör, sirelijahu, kuusekasvumarmelaad, põldmarjasinep ja madaraliköör. Tehtud ikka nii, et peremees korjab ja keedab ning perenaine Helina Maripuu maitseb. Kui ei maitse, siis timmitakse koos, kuni segu saab täiuslik.
....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="306982,306983,306984,306985,306986,306987,306988,306989,306990,306991,306992,306993,306994,306995,306996,306997,306998,306999,307000,307001,307002,307003,307004,307005,307006,307007,307008,307009,307010,307011,307012,307013,307014,307015,307016,307017,307018,307019,307020,307021,307022,307023,307024,307025"]
Tänava talu peremehe Margus Marpuu suvi kulub korjamisele ja kuivatamisele, et hiljem taimedest imeasju kokku keeta. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa niitudel ja aedades leidub lugematu hulk õisi ja vilju, millest saab siirupit, sinepit ja likööri.
Kõike seda Matsalu rahvuspargi veerel Haeskas tehaksegi – kogu suvi kasemahlast viimaste külmavõetud leedrimarjadeni pistetakse purki.
„See on üks katkematu voog,” ütleb Tänava talu peremees Margus Maripuu. „Algab märtsis ja pausi ei ole.” Maripuu arvestab aega õites ja viljades. Varaaugustiks on suvi sealmaal, et madar on läbi ja angervaks lõpusirgel. Kohe tulevad sõstrad ja ploomid ka.
Maripuu lapsepõlvekodus keedeti seepi, hapendati kurke ja soolati seeni ning õitest ja võrsetest ei tehtud väljagi. Tänava talu köögis läheb kaubaks kõik, mis ümbruskonnas leidub, õied eriti. Muskaatpähklit asendab kodune kuusekasvujahu. Põdrakanepi võrsed maitsevad nagu spargel ja kuusevõrsekook roosijahuga meenutab idamaist maiust.
„Enamik taimi on söödavad,” ütleb Maripuu ja nopib rohu seest valge ristiku nuti. Maripuude köök meenutab suviti Kunksmoori oma – kõik kohad on täis kuivama riputatud taimekimpe, ja mingi tavalise nurmenukk-pärnaõis-piparmünt-kooslusega asi ei piirdu. Peale tavaliste taimede nagu rukkilill leidub seal näiteks kollast ja valget madarat ning Eestis üsna haruldast lõhnavat varjulille, mis meenutab estragoni.
Lõhnavast varjulillest saaks Tarhuni – kihisevat mürkrohelist karastusjooki. Saksamaal sai lõhnavast varjulillest kord aastas maiveini. Iidset retsepti pole küll enam kuskilt võtta, kuid Maripuu tehtu võiks toda kuulsat jooki meenutada.
Kui marjadest-köögiviljadest saab Tänava talus sinepit ja kastet, siis õitest keedab Maripuu siirupit – nurmenukust, võilillest, sirelist, angervaksast, leedripuust… Siirupist omakorda (ja muidugi õitest ning kõigest muust) saab mida iganes.
Tänava talu riiulitel on reas lõhnava madara limonaad ja nurmenukuvahuvein – imeilus kuldkollane jook –, nõmm-liivateeliköör, sirelijahu, kuusekasvumarmelaad, põldmarjasinep ja madaraliköör. Tehtud ikka nii, et peremees korjab ja keedab ning perenaine Helina Maripuu maitseb. Kui ei maitse, siis timmitakse koos, kuni segu saab täiuslik.
....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="306982,306983,306984,306985,306986,306987,306988,306989,306990,306991,306992,306993,306994,306995,306996,306997,306998,306999,307000,307001,307002,307003,307004,307005,307006,307007,307008,307009,307010,307011,307012,307013,307014,307015,307016,307017,307018,307019,307020,307021,307022,307023,307024,307025"] 
Vello Vichterpal sai Haeska külavanemaks
[caption id="attachment_257564" align="alignnone" width="710"]
Haeska külavanem Vello Vichterpal (vasakul) ja tema abi Margus Maripuu[/caption]
Pühapäeval valis Haeska rahvas külavanemaks Vello Vichterpali, kes hakkab juhtima ligi saja elanikuga kogukonna elu.
Külavanema valimine oli pühapäeval Haeska mõisahoones peetud külarahvajõululõunal kõige tähtsam küsimus.Valimistega kordas Haeska rahvas ajalugu –19aastat tagasi oli just Haeska toonase Ridala valla esimene küla, mis endale külavanema sai.
Haeska külavanem Vello Vichterpal (vasakul) ja tema abi Margus Maripuu[/caption]
Pühapäeval valis Haeska rahvas külavanemaks Vello Vichterpali, kes hakkab juhtima ligi saja elanikuga kogukonna elu.
Külavanema valimine oli pühapäeval Haeska mõisahoones peetud külarahvajõululõunal kõige tähtsam küsimus.Valimistega kordas Haeska rahvas ajalugu –19aastat tagasi oli just Haeska toonase Ridala valla esimene küla, mis endale külavanema sai.