esindus peenar on tihkelt umbrohtu täis kasvanud. Arvo Tarmula
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusega rajatud esinduslik Uuemõisa mõisapark kiratseb, sest Haapsalu Linnahooldusel ei ole ressurssi niivõrd suure ja keeruka objekti haldamiseks.
Uuemõisa mõisapargi rekonstrueerimise teine etapp, mis kestis 2017. aasta kevadest 2018. aasta suve alguseni, koosnes valdavalt tuhandete taimede istutamisest ja läks maksma 51 700 eurot.
Pargi haljastus valmis ajal, mil Ridala vald ja Haapsalu linn ühinesid ning seni väljakujunenud protsessid tuli kõik ümber mängida. Selles suurematest ja väiksematest kildudest mosaiigis kukkus värskelt üles vuntsitud mõisapargi hooldamine kuhugi kahe tooli vahele.
„Pargi haljastus on projekteeritud nii, et see vajab püsihooldust ja eeldati, et Haapsalu Linnahooldus hakkab sellega nüüd tegelema,” ütles Haapsalu linna keskkonnaspetsialist Ailar Ladva, kes enne omavalitsuste ühinemist oli Ridala abivallavanem. Töö hulk, millega linnaettevõte pidi hakkama saama, suurenes uues omavalitsuses oluliselt. „Aga mehitatust Linnahooldus juurde ju ei saanud,” lisas valdkonna eest vastutav Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu.
et ühtegi vikerkaarlast , veganit ja maasikakasvatajat ja võõrtööliste riiki nõudjat pole protesteerimas, tõesti imelik
Kes neid peenraid seal ikka enam imetleda saab ja tahab, kui selles pargis on suur tõenäous kettaga vastu kuppu saada.
Hapukurgihooaeg on käes kui lillepeenar esileheteema. Puhake ja nautige lilli!
Süsteem toidab ja hoiab omasid.
elu Eestis käibki projektide alusel…..kahjuks ei mõelda sellele,et kuidas ise hiljem jätkata. Projekt saab otsa, asi hääbub, ootame järgmist rahasüsti… no ei ole jätkusuutlik.
Võtke nendelt haigetelt organisatsioonidelt AS ja OÜ olemusest välja ja ärge tegelege avalike hüvede lahendamisel äriga. (Punkt!)
ongi nii, et projekt peab olema jätkusuutlik. Kus on need töölised ja summad, mis nähti ette projektijärgseks pargi toimimiseks? Või tehti suure hurraaga seda, milleks KIK raha andis, nüüd on raha otsas ja “kaput”, ei mõeldud pikas perspektiivis, kuidas minna edasi peale projektirahade lõppemist.
Tekib küsimus, miks ei jätku? Kuhu maarahva maksuraha siis läheb? Selge näide sellest, et linnajuhtimisega ei saada hakkama, kui isegi parki ei suudeta hooldada.
on eelarve aastaks 2017
Praegu on justkui aasta 2020 juba 7 kuu, või kuidas?
2017 Ridala valla eelarve näitab, milliste vahendite ja võimalustega Ridala vald ühines Haapsalu linnaga. Ligikaudu samas suurusjärgus on seda kasutada ka aastal 2020, millal Ridala valda enam pole. Siiani ei ole teadaolebalt ükski vajalik heakorratöö või haljastusega seotud töö jäänud hooldusfirmale tasumata. Mehitamisest niipalju, et vähemalt 2 töötajat koos palgafondiga jms läksid hooldusfirmasse üle. Lisaks vahendid Ridala piirkonna haljastushangete korraldamiseks.
Kaks kalmistuvahti on need kaks töötajat. Nad võiks tõesti Uuemõisa rohima saata. Täiskoormust väikestel kalmistutel ju pole.
Seltsimehed Karilaid ja Sukles järjekordselt irvitavad Haapsalu inimeste üle. Piinlik, et meil on sellised linnajuhid.
Ilmselt on seltsimehed Lõpsi korruptiivsete mängudega seotud ega muidu poleks talle kohta tehtud. Uskumatu nahhaalsus. Ilmselt võimalik ainult Haapsalus.
Ilmselt see on kõigest jäämäe tipp….
Vaata aga vaata kuhu herra sokutatud on, nii armas
Kummaline lugu! Eeldan, et kui Ridala vald Uuemõisa parki uuendas, planeerisid nad summad ka valminud pargi hoolduseks. Pole ju võimalik, et täiskasvanud inimesed soovivad osta valget elevanti aga ei kalkuleeri igaaastaseid ülalpidamiskulusi. Sealt, ühinemisega automaatselt ülekandunud eelarverealt, nüüd pargihoolduse raha võtkegi! PS. Lääne Elust pole niitja otsimise kuulutusi küll suurelt märganud. Päevade kaupa trimmerdamine on tõsiselt tervist kahjustav töö, pole ime, et prisket palka küsitakse. Lambad oleks vähemnõudlikumad ja vaiksemad. Käsivikatit ei tasu ka veel maha matta. Oleks eksootikat ja võimalust vahvaks ühisettevõtmiseks, et park ei seisaks jõude.
kasutati karjamaana, kus mõisa loomad sõid. Miks ei võiks pargis olla looduslik rohumaa? Kord suve jooksul purstada hein sinnasamasse väetiseks ja asi lahendatud. Keskkonnasõbralik ja kulu väiksem. Äkki mõtleks…