Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali juhi Helmut Jänese sõnul oli HÕFFi veebis pidada ainuõige otsus.
„Oli üsna närvesööv nädalavahetus. Istuda koos tehnilise tiimi ja oma kolleegidega tühjas kinosaalis publikuta on suur katsumus. See oli täpselt see tunne, mida ma kartsin – et vahetu publiku puudus annab tunda. Sellest tekkiv tühimik on väga suur,” tunnistas Jänes.
HÕFFi publik on väga aus, ei jäta ühtegi emotsiooni väljendamata ega kannata muul moel põhjamaise reserveerituse sündroomi all. Asjaolu, mis on HÕFFi paljukiidetud õhkkonna lahutamatuks osaks.
Sel aastal pidi HÕFFi meeskond läkitama kogu oma töö, festivalil näitamiseks valitud filmid ja videosilla vahendusel tehtud arvukad intervjuud filmitegijatega otsekui musta auku – veebiavarustesse, kus kuskil internetiühenduse teises otsas istub sihtgrupp oma kodus arvuti taga. Omakorda ootuses ja väikeses värinas, kas virtuaalne HÕFF õnnestub või mitte.
„Aga sellest tuli meil lihtsalt mõistusega aru ja üle saada,” sedastas Jänes.
