Lääne-Nigula vallas on eriolukorra kiuste kõik raamatukogud avatud, Haapsalus ja Lääneranna vallas aga suletud.
Ühest küljest tundub Haapsalu ja Lääneranna otsus igati mõistlik – ükskõik, kui vähe rahvast raamatukogus käib, on see ikkagi rohkem kui mitte kedagi. Iga „rohkem” kätkeb endas aga nakkuse levitamise riski. Sellega on mõlemad omavalitsused raamatukogude sulgemist ka põhjendanud. Haapsalus pole soovitatav läbi loetud raamatuid isegi mitte tagastuskastidesse tuua – esiteks võib see levitada viirust, kastid saavad täis ja keegi peab neid ka tühjendamas käima.
Teisest küljest näitab Lääne-Nigula raamatukogude töö eriolukorras, kui vajalikud raamatukogud siiski on. Ka praegu. Või eriti praegu. Esiteks puhtpraktiline vajadus – õpilaste kohustuslik kirjandus, mida haapsallasedki käivad laenamas Lääne-Nigula raamatukogudest, sest enda omast ei saa.
Teiseks vajavad inimesed eriolukorras mingitki meelelahutust ja mõtteainet. Raamatud on üks ja mitte kõige kehvem võimalus isolatsiooni ja ärevusega toime tulla. Jah, alati on võimalik raamatuid tellida ja osta, e-poed ju töötavad.
Allahindlustest hoolimata pole see kõigile paraku jõukohane. Lahke soovitus lugeda eriolukorras e-raamatuid võrdub aga enamiku maaraamatukogude lugejate jaoks oma küünilisuses tahvelarvutite kinkimisega Saaremaa hooldekodudele, et eakad hoolealused saaksid nende abil lähedastega suhelda.
Kirjastaja ja tõlkija Eva Lutsu sõnul aitab just raamatute lugemine praeguse olukorraga hakkama saada ja mõtteid mujale viia ning annab samas positiivseid emotisoone. Just süvenenud lugemisharjumus, arvab Luts, võiks olla midagi sellist, mille igaüks võiks praegusest ajast kriisijärgsesse maailma kaasa võtta.
Lääne-Nigula valla otsus oma raamatukogude töö eriolukorras niimoodi ümber korraldada, et igaüks saab ohutult lugemisvara kätte, on õige ja ka ettenägelik.
