Juhtkiri: liivatera suures masinavärgis

Kui suurde masinavärki satub liivatera, ei pruugi sellest midagi juhtuda, aga halva õnne korral võib see kübe tõsiseid tõrkeid tekitada.

Maatükk Karuse surnuaia sissesõidutee ääres on küll 30 000 korda väiksem kui Lääneranna vald tervikuna, kuid võib hiigelvalla siiski korraks võbelema panna. Kui Karuse kandi rahvas diakon Meelis Malga protestidega kaasa läheb, võib see valla praeguste otsustajate jaoks tähendada valimistel häältekadu. Just valimisvankri ette on EKRE ridadesse kuuluv Malk lubanud kalmistu juures metsaraiumise teema rakendada.

Ühtegi seadust pole vald raieõiguse müügiga rikkunud. Mets, mida raiutakse, kuulub ju vallale ning mets vajab majandamist ja valla rahakott täitmist. Ühtegi märget, et tegemist on Kinksi kandi elanikele millegi poolest olulise paigaga, kusagil kirja pandud pole. Vallaametnike sõnul peaks elanike jaoks mõne paiga oluliseks kuulutamine olema ühiskondlik kokkulepe ja kirjas ka valla üldplaneeringus.

Et kalmistu ümbruses metsa raiumine võib kohalike elanike meelepaha kaasa tuua, võis juba ette ennustada, sest kalmistud on kohad, millesse inimesed suhtuvad suurema aupaklikusega kui tavalisse metsatukka, ning kõik, mis kalmistul või selle lähiümbruses tehakse, on teravdatud tähelepanu all. „Kas tõesti midagi enam pühaks ei peeta,” küsib ka Malk. Tema sõnul tahavad inimesed igavesele unele suikudes teha seda rahuliku südamega ja rüvetamata kalmistul.

Võibolla oleks selliste tundlike teemade puhul olnud vallal mõistlik enne raieõiguse müükipanekut kohalikke elanikke selle mõttega harjutada ja oma tegevust põhjendada. Teisalt võiks Karuse surnuaia ümber toimuv olla märguanne teistele piirkondadele: kui soovitakse piiranguid, tuleb nende eest varakult võitlema hakata. Või siis valimiskasti juures oma otsused teha.