USA ajakiri Time valis aasta inimeseks Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi, pannes temast rääkivale artiklile pealkirjaks „Nooruse jõud”.
16aastane koolitüdruk Greta Thunberg on tänavu saanud palju tähelepanu oma relvituks tegeva otsekohesusega. Thunberg küsis septembris ÜROs esinedes otse: „Kuidas te julgete?” Ta päris aru, kuidas riigijuhid julgevad eirata kliima soojenemist.
Küsimusele ei ole lihtne vastata. See on võimalik vaid keerutades ja silmi peites, lootes, et nooruk läheb tagasi kooli ega esita rohkem ebamugavaid küsimusi.
Eestis – nii nagu paljudes teistes riikides – on Thunbergi küsimustele vastatud tõrjuvalt. Enamasti manitsedes, et koolilapse asi on tunnis füüsikat ja bioloogiat õppida ning kliima soojenemise vastu võideldes ei tohi unustada ettevõtete kasumlikkust. Thunbergi nimetatud probleeme on eitatud, lootes, et ehk lähevad need ise mööda ja õnnestub elada midagi ette võtmata.
16aastase Thunbergi elu on alles ees, võimul olevate 50–60aastaste meeste elu on suures osas juba möödas. Thunberg ja tema eakaaslased tunnetavad teravamini kui vanad mehed ja naised, et maailm muutub. Selleks, et see oleks ka saja aasta pärast elamisväärne, tuleb otsekohe midagi ette võtta. Vanad mehed ei taha sellest aga midagi kuulda, sest nemad on võimul, nende maailm on valmis.
Bioloog ja keskkonnakaitsja Aleks Lotman kirjutas oktoobris Postimehes, et noorte päralt on tulevik, seepärast võidavad nad ka võitluse kliima eest. Lotmaniga tuleb nõustuda. Seda enam, et võitlus osooniaugu suurenemise vastu õnnestus ju ometi võita. See tundub küll uskumatu, aga inimtegevuse globaalset mõju on suudetud siiski vähendada. Järelikult peab olema võimalik piirata ka süsihappegaasi õhku paiskamist.
