5

Isamaa leiab, et Haapsalu peaks esimeste seas üle minema eestikeelsele haridusele

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Isamaa volikogu. Foto: Isamaa
Isamaa volikogu. Foto: Isamaa

Isamaa volikogu võttis täna vastu poliitilise avalduse “Tegevused eesti keele elujõu arendamiseks”.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul jätkab Isamaa pingutusi selle nimel, et kõik Eesti elanikud valdaksid heal tasemel eesti keelt.

“Eesti keele staatus ja roll meie ühiskonnas seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Lahendusi vajab nii eesti keele kaitse avalikus ruumis kui ka eesti keele areng teaduskeelena. Samuti jätkame pingutusi üleriiklikul ja kohalikul tasandil, et minna üle eestikeelsele haridusele arvestades kõikide omavalitsuste eripärasid,” ütles Seeder.

Avalduse täistekst

Eesti omariiklus rajaneb keelel ja kultuuril. Riigikeele kasutamine igas eluvaldkonnas on meie riigi ja rahvuse püsimise alus. Kaitstes eesti keelt, kaitseme Eestit.
Isamaa erakond on Eesti omariikluse taastamisest möödunud 28 aasta jooksul järjepidevalt hoidnud põhimõtet, et eesti keel peab olema Eestis igal pool kasutusel. Loodud on õiguslikud regulatsioonid ja nende rakendamise mehhanismid, algatatud uus Eesti keele arengukava.

Vastutus ühiskonna jätkusuutliku arengu eest lasub aga igaühel. Ühiskonnas tuleb pidevalt teadvustada, et keele ja kultuuri säilitamine algab inimese igapäevaelu puudutavatest väikestest asjadest, hõlmab ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kohalikku omavalitsust ja valitsusasutusi.

Võitlus eesti keele elujõu nimel peab senisest enam kaasama kohalikku tasandit, kelle haldusalasse kuuluvad üldhariduskoolid. Positiivseid näiteid Isamaa tegutsemisest kohalikul tasandil on tuua mitmelt poolt Eestist. Rakveres lõppeb venekeelse põhihariduse andmine aastal 2020, Paides hiljemalt 2022. Üldhariduskoolide kõrval vajab tähelepanu kõrgharidussüsteem, mille hiiliv üleminek inglise õppekeelele vajab viivitamatut sekkumist.

Juba lähemate aastate jooksul võib inglise keele suurenev osakaal eestikeelsetes õppekavades ja asjaajamises muutuda iseenesestmõistetavaks ja selle tendentsi pööramine järjest keerulisemaks.

Regulatiivsete meetodite kõrval peab Isamaa oluliseks väärtuste ja hoiakute kujundamist. Omariikluse hoidmise ja selles oma isikliku rolli ja missiooni teadvustamiseks ei piisa presidendi paraadfotost seinal. Selle kõrval peaksid rippuma raamitud read põhiseaduse preambulast: minu eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Tuginedes eelöeldule kinnitab Isamaa volikogu järgmised tegevussuunad eesti keele kaitseks:

1. Isamaa algatab ülemineku eestikeelsele haridusele kohalikes omavalitsustes. Esmajärjekorras tehakse vastavad ettepanekud Tartus, Haapsalus ja Tallinnas, seejärel teistes omavalitsustes. Jätkatakse panustamist täiskasvanute eesti keele õppesse.

2. Halduslepingute sõlmimisel kõrgkoolidega uueks perioodiks pööratakse senisest selgem tähelepanu eestikeelse kõrghariduse hoidmise ja arendamise nõudele. Asjaajamiskeel avalik-õiguslikes kõrgkoolides peab olema eesti keel. Välisõppejõudude töölepingusse tuleb lisada nõue omandada eesti keele oskus vajalikul tasemel vähemalt kolme aasta jooksul.

3. Luuakse riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasandil meetmeid eesti keele hoidmiseks ja kaitsmiseks avalikus ruumis. Keelepoliitika kujundamiseks ja vastavate nõuete elluviimiseks tehakse ettepanek praeguse Keeleinspektsiooni asemel suuremate volitustega Keeleameti loomiseks.

Isamaa volikogu toimub Tartus V SPA Hotelli konverentsikeskuses.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ohh
ohh

see on nii kulunud ja tühisisu jutt……..

kaua võib...
kaua võib...

Kõigepealt lõpetagu kasuahned pugejatest kaupmehed toidupakenditel kakskeelne info.Kas piima- leivatooted, kuivained ,oh seda nimekirja on lõputult ,vuravad Venemaa poole,et kirilltsas veel kirjas .Postkastid COOP,SELVER,RIMi kakskeelset reklaami paksult täis.Tallinnas röögib kaupluses ka venekeelne siseraadio nii kõvasti,et jookse poest välja. TELIA,ELISA,pangad, teil esimene vastus vajutage 1. EI jää need muukeelsed söömata,joomata ega lähe piimaletist viinapudelit otsima.

Margus
Margus

… Esmajärjekorras tehakse vastavad ettepanekud Tartus, Haapsalus ja Tallinnas, seejärel teistes omavalitsustes…? Esiteks on minu mäletamist mööda on Isamaal Haapsalu volikogus täpselt 0 kohta ja seega neil midagi selles osas otsustada ei ole. Teiseks kirjutas Lääne Elu ise aasta aega tagasi, et venekeelse kooliharidusega on Haapsalus sisuliselt lõpp https://online.le.ee/2018/11/11/venekeelse-koolihariduse-lopp-kool-klaasseina-taga-ehk-millest-koneleb-vaikus. Siin ei ole ju midagi likvideerida enam. Tegemist on propagandaga ja ma ei saa aru, miks ajakirjanikud sellist jama midagi küsimata trükki lasevad.

Vahur Reede
Vahur Reede

97% Saaremaa elanikkonnast on eestlased ja ainus mitteeestikeelne kool lõpetas tegevuse Vene piirivalve ja sõjaväe lahkumisega 30 aastat tagasi.
Saared on eestluse viimane kants aga saartel elab vaid 3% Eesti elanikkonnast. Probleemiks on aga elukallidus ja 30% madalam keskmine palk.

Saarlased otsustasid IRLi Saaremaal võimult kõrvaldada – 0 kohta Saaremaa vallavolikogus. IRL muutis nime küll Isamaaks aga, kui sisuliselt midagi ei muutu, siis pelgalt “isamaarmastuse” pärast Isamaa saarlaste tuge ei saa.

Agu
Agu

Karl Marks “paljude” rahvuste iidol on öelnud, et mitte osata kohaliku keelt, kus elatakse on kas külaline, idioot või okupant. Siit võib järeldused teha, kelleks end need inimesed peavad, kes näiteks isegi nelikümmend aastat Eestis elanud, eesti keeles ei oska mitte midagi rääkida ega aru saada!? Ja neid pole mitte vähe

wpDiscuz