3

Peaminister Jüri Ratas süütab täna Rannarootsimuuseumis mälestusküünla

Jüri Ratas. Foto: Arvo Tarmula

Täna on Rannarootsi muuseumis suurpõgenemise 75. aastapäeva mälestuspäev, kus võtavad sõna peaminister Jüri Ratas ning Rootsi suursaadik Mikael Eriksson ja Soome suursaadik Timo Kantola.

Pärast sõnavõtte näeb Tiina Leesiku ja See teatri koostöös valminud etendust põgenike teelesaatmisest. Paat lahkub Rannarootsi muuseumi kai äärest Haapsalu kirikukellade helide saatel ja piiskop Tiit Salumäe kutsub kõiki Haapsalu toomkirikusse mälestuspalvusele.

Mälestuspäev algab Rannarootsi muuseumi juures kell 16.30 ansambli Strand…Rand kontserdiga ja lõppeb orienteeruvalt kell 18.

Kell 19 algab toomkirikus mälestusteenistus, kus esinevad Do-Re-Mi laululapsed ja kõneleb ülemaailmne Eesti kesknõukogu president Aavo Reinfelt.

Samuti esitletakse toomkirikus 20 meetri pikkust tikitud rannavaipa, mis jutustab eestirootslaste loo Eestis II maailmasõjani.

Muuseumi neljapäevamemmed tikivad eestirootslaste lugu, kellel ei õnnestunud Rootsi põgeneda ja missuguseks kujunes elu Eestimaal. Järjevaipa Eestis tikivad ja tutvustavad neljapäevamemmed Silvi-Astrid Mickelin, Ene Smõslova, Anu Mätlik, Aino Sillamägi, Rüüd Kamarik, Sirje Johannes, Aili Umda ja Sigrid Tarkmeel, kes jutustab oma pere loo. Mõlema vaiba disainer on Jorma Friberg.

Päev lõppeb kell 20.30.

 

Kava

13-16.30 soovijatele sõidud põgenikepaadiga Haapsalu tagalahel.
Naissaare kaluripaat Lilian väljub Rannarootsi muuseumi paadisillalt.
Paat on ehitatud Rootsis 1952. aastal naissaarlase Herbert Rudolf Lutheri poolt. Perekond
Malmström ja Naissaare Ühing Rootsist kinkisid 2006. aastal paadi muuseumile. Tänavu sai paat taastatud sõidukõlbulikuks.
16 kogunemine ja kohvilaud Rannarootsi muuseumi õuel aadressil Sadama 32
(kohv, tee, vesi, karask, sai, moos).
16.30 esineb ansambel Strand … Rand Rannarootsi muuseumi õuel. Strand … Rand kutsub sind maailma, mis kätkeb endas rahvamuusika koraale, laule ja lugusid Eesti-Rootsi saartelt ning Lääne-Eesti rannikult. Strand… Rand piilub minevikku ja tahavad teiega jagada ootamatult ilusaid, rõõmsaid, aga ka ahistavaid lugusid lauludes, mis nad on leidnud siin ja millel uue elu andnud.
Nad on ühel ja samal ajal ilmalik kui ka vaimulik, pühalik kui ka inimlik. Strand… Rand on välja andnud kaks plaati: Strand…Rand (2001) ja Strand…Rand II (2012). Strand… Rand koosseisus Sofia Joons, Mall Ney ja Robert Jürjendal.
17 mälestus- ja tänuüritus paadipõgenike mälestusmärgi juures muuseumi ees.
Ürituse avab ja modereerib Ülo Kalm Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse esimees
Põgenemislugu Vormsirootslane Maria Ingeborg Gilbert (sünd. Enkel) jutustab oma põgenemisloo Rootsi. 12-aastase tüdrukuna lahkus Maria 10. juulil 1944 mootorpurjekas Juhaniga ja elab Rootsis. 26. augustil tähistas proua väärikat 90-t juubelit. Süütab ja asetab küünla paadipõgenike mälestusmärgile.Tõlgib Anu Raagmaa. Tänan. (kuni
10min). Sofia Joons laulab ühe loo.
Sõnavõtud
Peaminister Jüri Ratas tervitus-sõnavõtt.
Rootsi suursaadik Mikael Eriksson tervitus-sõnavõtt. (rootsi keeles, tõlgib Katrin Valdek).
Soome suursaadik Timo Kantola tervitus-sõnavõtt. (eesti keeles).
Haapsalu aselinnapea Liina Põld võtab sõna.
Sofia Joons laulab ühe koraali. Kõik kõnelejad süütavad küünla ja asetavad mälestusmärgile.

Viimase põgenike paadi teele saatmine Tiina Leesiku lavastuses ja SEE teatri osalusel. Paat
lahkub Rannarootsi muuseumi kai äärest Haapsalu kirikukellade helide saatel.
Piiskop Tiit Salumäe kutsub Haapsalu toomkirikusse mälestuspalvusele.
Mälestuspäeva kava muuseumis lõpeb orienteeruvalt 18.30
19 mälestuspalvus paadipõgenemise 75. aastapäeval Haapsalu toomkirikus. Teenib piiskop Tiit Salumäe.
Laulab Haapsalu laulustuudio DO-RE-MI, juhatab Anne Pääsuke.
Sõnavõtt
Kõneleb Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu president Aavo Reinfelt
Päev lõpeb orienteeruvalt 20.30

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kunksmoor
kunksmoor

olge rahulikud – see küüditamine käib meil südame rahug edasi , nüüd on see tööjõu vabaks liikumiseks ümber nimetatud et sa seda ei näeks. Endiselt käib see riigiaparaadi toel nagu nõuka ajal. Huvitav on see et kahjuks kohalik ajakirjandus sellest ei räägi ilmselt peab korraldajale oodi laulma.

kordusajalugu
kordusajalugu

Äkki see Politse poolt tagaajamine oli küüditatu est ärasõitmine?

alge Laev
alge Laev

Miks a ei oleühtegi põgenenut külla kutsutud. Kui Ratas oma raha eest Haapsalut külastaks, jätkuks ka mitmele küllakutsutuile sõidu tasumiseks.

wpDiscuz